LOHKANDIPLOMA

3-4 Luohkát

Dát lohkandiploma lea oaivvilduvvon 3.-4. luohkkálaččaide

Don oaččut lohkandiploma, go leat lohkan guhtta (6) girjji dán listtus. Dáin guđa girjjiin ferte unnimusat okta (1) girji leat guđetge girjejoavkkus (Govvagirjjit, Mánáidgirjjit, Diehtogirjjit). Lohkamušat ja máidnasat listtus maid sáhtát válljet girjjiid lohkandiploma čađaheapmái.

Jus girjjis gávdno jietnagirji dahje e-girji, don sáhtát maid dan lohkat dahje guldalit.

Veahki sáhtát jearrat oahpaheaddjis dahje girjerádjobargiin.

Go leat čađahan lohkandiploma, de sáhtát lassin vel bonusdiploma čađahit.

Bonusdiploma oaččut go logat njeallje (4) girjji lasi.

sisdoallu

Govvagirjjit • Mánáidgirjjit • Diehtogirjjit

Govvagirjjit

Mánugánda ja Heike Iversen Signe

Mánugánda ja Heike

Čuovvováš girji Mánugánda ja Heike deaivvadeaoba fas 32 s. En ettermiddag når Heike er på rommet sitt, banker det på vinduet. Heike titter ut, og oppdager en gjenstand som tumler rundt på bakken. Gjenstanden glinser sånn at det blender ham … Lettlest bok, velegnet til bruk i skole og hjem. Nominert til Nordisk Råds barne- og ungdomslitteraturpris 2013.

Guovssonásti Pedersen Alice M.

Guovssonásti

Dáiddamáinnas mánáide. Vuođđun muitalussii leat ealli sámi skábmamuitalusat ja árbevierut Ufuohta/Oarje-Romssa guovllus. Dát máinnas botná ođđa skábmamuitalusa. Nu ođasmahttet árbevierut. Girji muitala maid beaivváš ferte dahkat ovdal beassá vuolgit dálvevuoiŋŋastanbáikái Sámis. Guovssonásti ferte boktojuvvot ja gellojuvvot. Ja easka go visot lea dahkkon, beassá beaivváš luoitit vári duohkái, ja skábma sáhttá boahtit. Skápman lea Guovssonásttis okta dehálaš bargu – báitit beaivvážin násttiid gaskkas, muittuhit ahte beaivváš álo fas máhccá.

Máilmmi árggimus áhkku Vars Elle Márjá

Máilmmi árggimus áhkku

Girji muitala áhku birra mii ballá buot visot áššiin. Son ballá ja lea orru akto ruovttus. Ovtta ija son lihkká ártegis jitnii..dego muhtin livččii viggame sisa dállui… Eará girjjit Máilmmi jálimus mánná ja Máilmmi láikkimus olmmoš

Steažžaleaddji Sámmol & Ullo-Olivia Anker Margareth

Steažžaleaddji Sámmol & Ullo-Olivia

Váibmománná Steažžaleaddji Sámmol deaskkeha ustitvuhtii Ullo-Oliviain go lea ohcamin váralas njuovccadola. Olivia lea gávpotmánná Londonis eret, ittis ja cuorbi. Steažžaleaddji Sámmola ustitvuoda bokte oahppá Olivia buriid borrandábiid, saddat luonddu ustibin ja suokkardit soađi áigge bunkeriid. Girjji fáddá lea álbmotdearvvasvuohta, eallinhálddaseapmi ja mielborgárvuohta.

Bluppe ja goddesáhpánat Borg Inga

Bluppe ja goddesáhpánat

Goddesáhpánbearraša ruovttus álgá šaddat gárži go ovttatládje bohtet ođđa čivggat. Okta fuobmá ahte son gal fárre, ja ásáiduvvá Bluppe lusa.

Guovssu guovssahasat Buljo Karen Anne

Guovssu guovssahasat

Sámi Siidda bearrašii gullet áhčči ja eadni ja mánát Joret, Risten ja unnavieljaš Guovssu. Mánát báhcet nohkkat goahtái, go eatniguovttos áhčiin vuoddjába fitnat ealu luhtte. Mánát leat gildojuvvon mannat olggos ja luoitit goahtái geange gean eai dovdda. Eai ge eisige ožžon mannat olggos stoahkat eaige hárddildit guovssahasa, go dat sáhtii mánáid váldit.

Čáppa Násttáš Efim Sofia

Čáppa Násttáš

Muitalus Násttáš nammasaš nieidda birra, gii ráhkásnuvva nuorra guollebivdi bárdnái. Nieidda váhnemat eaba áiggoše suovvat sutno náitalit, ja geahččaladdaba bártni. Girji lea gieldda- ja davvisámegillii.

Gollegiissáš Eira Ragnhild Gaup

Gollegiissáš

Muitalus Bireha birra, gii vuolgá fiervvá váccašit ja gávdná unna giissáža man siste leat gollit, silbbat ja diamánttat. Áhkku lea Birehii muitalan ja rávven mo galgá láhttet jus gávdná mearrarievddahagaid. Biret ii muitte áhku rávvagiid ja dávviriid oamasteaddji boahtá viežžat daid Bireha geahčen. Girji heive mánáide mánáidgárddi agis gitta 7. ceahkkái. Govaid lea Antti Ovlla Juuso sárgon.

Firkkaláhkku Gaup Máret Kirsten A.

Firkkaláhkku

Veahá ilgadis girji sáhkkis nieiddaža birra. Mánát vulget áhči mielde muorrameahccái. Ruoktot manadin gártet eará geainnu nala ja loahpas ollejit bávttiid lusa, mas lea láset ja guhkes boardda man mielde mánát mannet bajás. Doppe badjin rahpasa uksa, ja roaŋkke suorpmat ihtet uksagaski. Giehta seavvá sin sisa. Okta mánáin manná sisa. Fáhkka iđista boares áhkku su lusa. Uksa álgá mannat gitta muhto lihkus olle nieiddaš olggos. Boares áhkku ii goitge guođe nieiddaža oalát, muhto čuovvu su sihke mielas ja duohtavuođas. Vai lea got nu?

Bárrá Gælok Samuel

Bárrá

Muitalus mánáide. Mánáidgirji davvisámegillii. Girji lea ovtta lunta birra, gean namma lea Piera. Son vuolgá báldáid bivdit meara nala. Son manná boasttu sadjái ja doppe gal oažžu ipmaša fierbmái. Girjjis boahtá ovdan man dehálaš lea guldalit eallilan olbmuid rávvagiid.

Dalle go áddja jámii Halvari Inger Haldis

Dalle go áddja jámii

Lohkangirji mánáide davvisámegillii Márjjá ja su bearraša birra. Áddjá buohcá ja jápmá. Márjjá mielas dat lea hui váivi, ja sus leat olu gažaldagat eallima ja jápmima birra, ja lea olu maid ii riekta ipmir. Girjjis lea máná geahččanguovlu, ja lohkki beassá váldopersovnna jurdagiid ja dovdduid diehtit ja manin son láhtte nu go dahká. Girji heive mánáide guđet bures máhttet lohkat, go das lea olu teaksta ja unnán govat.

Áhkku ja Náhkku Hatle Sverre

Áhkku ja Náhkku

Lohkangirjjáš smávvaskuvlii stálloáhku ja stálloádjá fearániid

Joneš-bojá vuolgá amas máilbmái Hermansen Kari Lisbeth

Joneš-bojá vuolgá amas máilbmái

Eventyrlig beretning om en mus som heter Joneš-bojá. Han skal besøke onkel, men går seg bort i skogen. Da dukker det opp en hvit fugl som ber Joneš-bojá om hjelp. Og snart er han på vei til den underjordiske museverdenen, hvor musene tyranniseres av en stor svart katt …

Duvro-guovža ja skohtermáđii Holmberg Veikko

Duvro-guovža ja skohtermáđii

"Álgoálbmogat birra máilmmi gáibijuvvojit cáhkket saji stuorra servodaga doaimmaide. Stuorra servodat dárbbasa eatnamiid, gos njeaidit muoraid, roggat málmmaid ja hukset elfápmorusttegiid. Sii dárbbasit militearahárjehallanbáikkiid, girdinseaivunsajiid ja viiddidit gávpogiid. Duvro-guovza civggainis Dárvvuin maid gáibiduvvo fárret eret ássanguovllustis, vai olbmot besset dan guovllus hervvostallat. Sutnje orru geavvamin seamma láhkai go Siire-áhkkui gii bággejuvvui guoddit ruovttus,go oppa dat guovlu, gos son orui, galggai biddjojuvvot cáze vuollái. Mo Duvrui ja Dárvui geavvá, dan oaccot diehtit go logat dán nuppi girji Duvro-guovzza ráiddus."

Duvro-guovža ja šibitdoaktára rehket Holmberg Veikko

Duvro-guovža ja šibitdoaktára rehket

Duvro-guovža ja su čivga Dárvu ássaba Ánddegoahtesaijávrri lahka. Dárvu duhkoraddá gummestevvelruodjasiin maid lea gávdnan muhtun dollasajis. De Dárvo-riehpu buohccá, ja su eadni ferte vuolgit ohcat veahki. Son gávdná šibitdoaktára Avvilis, ja šibitdoavttir vuolgá Duvro-guovžža mielde meahccái dálkkodit Dárvo-čivgga. Duvro-guovža oažžu rehkega! Mii bat dát ges lea? Dál bat galgá máksit go oažžu veahki nuppis? Rehket galgá máksojuvvot! Mo dál ges? Gos bat dienas gávdno guovžžaide? Ja makkár dienas dat ges livčče?

Nástenieida Jakovlev Jakov

Nástenieida

Sámi máinnas gielddasámegillii ja davvisámegillii. "Tāss't nījta" - "Nástenieida" lea muitalus ádjá birra guhte gávnnai nieidamánáža meahcis. Ii lean nu dábálaš nieida, go son lei earenoamáš čáppat ja lávii ihkku girdilit mánno-eatnis lusa..

Seaibelah-Sámmola olmmái  Knutsson Gösta

Seaibelah-Sámmola olmmái

Gösta Knutsson muitališgođii máidnasa Pelle Svanslösa ja eará bussáid birra rádios jagis 1937. Moadde jagi maŋŋá almmuhuvvui vuosttas girji, Pelle Svanslös på äventyr (Seaibelah-Sámmola fearánat). Oalle fargga šattai Seaibelah-Sámmol beakkánis jiellahin, geasa buohkat liikostedje. Ja nu leamaš gitta otná beaivvi rádjái

Beatnatluohká dálus Kunnas Mauri

Beatnatluohká dálus

Mauri Kunnas girji Beatnatluohká dálus lea juo šaddan suopmelaš mánáidgirjjálašvuođa klassihkarin. Dat lea girjját, suohtas muitalus dološáigge eallimis eanadoalloguovllus ja govve eallima dakkárin go dat lei dolin. Girjji lea jorgalan sámegillii Maiju Saijets.

Sanna sámenieida Jåhkåmåhkis Kuoljok Lena

Sanna sámenieida Jåhkåmåhkis

11 jahkásaš Sanna ráhkista ealibiid. Son lea sámenieida ja orru Jåhkåmåhkis, guovdu Sámi. Girjjis čuovvut Sanna su árgabeaivvis, sihke ruovttus, skuvllas ja meahcis.

Gealdde gieđaid girdit! Leammuid Biret Rávdná

Gealdde gieđaid girdit!

Mánáidgirji ovtta nieiddaža ja bártnáža birra geat mannaba dánsenskuvlii. Dát mánáidgirji sáhttá addit movtta ja inspirašuvnna rávisolbmuide geat barget dánssain ja lášmmohallamiin skuvllas dahje mánáidgárddis. Girji lea Irjána ja su oappá Ráijá birra geat mannaba dánsunskuvlii, ja oahppaba olu dánssaid ja lášmmohallanvugiid. Loahpas diimmu, go buohkat leat manadan, de seaivu dohko imaš loddi, mii máhttá sávaldagaid ollášuhttit ja addá mánáguoktái lohpádusaid boahtte áigái.

Nihkolii čohkalii niibelahki Leammuid Biret Rávdná

Nihkolii čohkalii niibelahki

Govvagirji mánáide mii lea čállon reivehámis. Girjji váldopersovdna lea nieida gii čállá reivve jápmán áddjásis. Reivves muitala mo sus lea maŋŋil go áddjá jámii, ja ahte váillaha ádjá.

Julian lea ábiruvvá Love Jessica

Julian lea ábiruvvá

Juohke lávvordaga Julian ja áhkku láveba fitnat vuojadeame. Muhtomin go leaba ruoktot fas jođus,fuomáša Julian golbma čáppa nissonolbmo t-bánas. Sis leat hui čáppa biktasat badjelis ja vel nu erenoamáš beahcehat, leat dego ábiruvvát. Dan beaivvi rájes háliida maid Julian leat ábiruvvá. Muhto maid áhkku dasa dadjá?

Rássedievvá Marainen Thomas

Rássedievvá

Čáppagirjjálašvuohta mánáide ja nuoraide davvisámegillii. Rássedievvá lea muitalus Lásse ja Elle birra geat áiggošeigga mannat geahččame mii Rássedievás lea. Rássedievvá lea okta boares hirsavisoš mii lea veahá dobbelaččas, ja lea hui boaris ja veahá soaiggus mánáid mielas. Mánát geahččalit moddii mannat dohko, muhto juohke háve fertejit báhtarit ruoktot. Loahpas ferte áhčči vuolgit olmmájin dohko, iskat mii dat lea mii dahká nu ártegis jienaid doppe, ja mii dat lea mii oidnostallá duollet dálle lásis. Čáppagirjjálašvuohta mánáide ja nuoraide, mii maid heive mánáidgárdái muitalusbottuide.

Fastteshurvi Mienna Jens Martin

Fastteshurvi

Girji jiehtanasa birra gean gohčodit Fastteshurvin. Fastteshurvi lea hilbat ja baldá buohkaid geaiguin deaivida, muhto fuobmá ahte lea buoret čábbát láhttet ja veahkehit earáid. Eilif Boine lea sárgon govaid girjái.

 Skábmanieida Paadar-Leivo Rauna

Skábmanieida

Dát girji lea Rauna Paadar-Leivosa njealját mánáidgirji. Ovddit girjjit leat dakkárat main muitalus lea dušše máinnas. Lassin máidnasii leat dán vuoru oasit girjjis dakkárat masa leat duohta historjjálaš dáhpáhusat duogážin. Merja Aletta Ranttila lea dán girjái sárgon govaid.

Divga Paltto Kirsti

Divga

Muitalus Mihkku birra gii lohpida bossui háhkat unna binna bánna divggaža. Divgga háhkan doalvu Mihku áibbas ođđa imaštemiide ja jurdagiidda. Son oahpásmuvva bossuide, ja maiddái amas gánddain gii šadda su ustibin. Muhto gávdná go divgga, ja masa bossu dan dárbbaša? Jus logat girjji, de gávnnat vástádusa.

Go Ráhkun bođii Skáhpenjárgii Paltto Kirsti

Go Ráhkun bođii Skáhpenjárgii

Mánáidgirji Bieggagirdi nammásaš miesi birra. Bieggagirji lea muzet miessi, ja su eadni lea Nástečalbmi. Ráhkun lea várálaš ealli geasa buot njárgga ássit leat dolkan. Lihkkus olbmománát, Rávdná ja Máhtte boahtiba elliide veahkkin ja lohpideaba vuojehit Ráhkuna eret njárggas.

Gihcci mii máhtii lohkat logi rádjái Prøysen Alf

Gihcci mii máhtii lohkat logi rádjái

Máinnas maid Alf Prøysen lea čállán. Máidnasa leaba Kirsten Wirkola ja Tor Persen heivehan davvisámegillii ja mearkagillii. Liisa Helander lea sárgon sámeivnnat govaid máidnasii. Girjái leat biddjon veahkkegiela-mearkkat vai movttiidahtášii lohkat girjji mánáide geat dárbbašit earenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid. (Erenoamášoahpahus, earenoamášpedagogihkka)

Njoammelhiitta Ragde Anne B.

Njoammelhiitta

Njoammelhiitta lea mánáidgirji Martine birra mii ballá vaikko mas. Son lei doivon heaitit ballamis go deavdá 6 jagi, muhto dat ii doallan deaivása. Maŋŋel go ádjá luhtte lei leamaš čakčaluomus de jálosmuvvagođii.

Gollebáddi Saraste Kirsti

Gollebáddi

Gollebáddi -girji sisttisdoallá Sibirjá smávva álbmogiid máidnasiid, mat leat almmuhuvvon Ruoššas máŋggain sierra girjjiin. Sámegielat girjji lea jorgalan Kirsti Guttorm suomagielat girjjis “Shamaanisiskot” (Otava, 1988).

Banani banana Skjelnes-Mattila Silja

Banani banana

Álkes lohkangirji. Stuoravuona giellaguovddáš lea dán girjji álmmuhan giellajagi 2013 oktavuođas . Girji lea dáro-, ođđadáro-, davvi-, kveana ja suomagillii, ja lea jurddašuvvon sihke mánáide ja ollesolbmuide. Anni Huttu lea sárgon govaid girjái.

Beaivváš nieida Somby Marry Áilonieida

Beaivváš nieida

Sámi mytologiija bajimuš ipmil lea beaivváš. Beaivváš nieidda máinnas lea dien myhtas vuolgán, ja lea girječálli goalmmát mánáidgirji. Ingrid J. Ousland lea sárgon govaid.

Čerbmen Bizi Somby Marry

Čerbmen Bizi

Čerbmen Bizi vánddarda okto go eadni lea su gavdnjen eret. Dat vásiha ollu ipmašiid go deaivvada racerbohccuin, gottiin, sarvagiin, filbmanáste – bohccuin, turista-bohccuin ja golleáldduin. Čerbmen Bizi váidala iežas váivvi Silggon-turistabohccui, mii bealušta Bizi eatni. Čerbmen Bizi mearrida máhccat eadnis lusa, muhto láhppo. Loga joavdá go Čerbmen Bizi eadnis lusa. Berit Marit Hætta lea ráhkadan govaid.

Suolak-veahka ja riegádanbeaioivi Sparring Anders

Suolak-veahka ja riegádanbeaioivi

Niillasis lea riegádanbeaivi ja áidna maid son háliida skeaŋkan lea stuora rukses-vilges ráiddát njálga maid njálgágávppis vuvdet. Veaga hutkáivuohta geahččaluvvo.

Suolak-veahka ja gollediamánta Sparring Anders

Suolak-veahka ja gollediamánta

Biret-eitte ja Áslat-isá áiguba vuolgit diamántačájáhussii mii lea oaivegávpogis. Muhto gii de lohká muitalusa unnaoappážii Krimineallážii eahkes? Ránnjá Issát Nástegállu lea siivu, muhto go Issát jearrá gos oappáža guoktá váhnemat leaba, de manná nugo dahká.

Goartilguhkkosaš-áhkku muorjemeahcis Stien Laila

Goartilguhkkosaš-áhkku muorjemeahcis

Suohtas muitalus áhku birra gii unnui goartilguhkkosaš-áhkkun muorjemeahcis ja mo son birge gohpuin ja spáinnain mat fáhkkestaga leat šaddan ollu stuorábun go son ieš. Bjørn Berg lea herven girjji čáppa ja ivdnás govaiguin. Mikkel A. Gaup ja Laila Stien leaba jorgalan girjji sámegillii. Girji heive mánáide 4 -10 jagi.

Suonjar Sætre Knut Tore

Suonjar

Lohkangirji boares boeatnaga, Jarffe, ja bussá birra, mii lea su buoremus olmmái. Mánáidgirji davvisámegillii Jarffe, ja bussá birra, mat orruba olbmuid luhtte. Soai leaba buorit olbmážat, muhto Jarffes leat váivves ságat bussái. Muitalus eallima ja jápmima birra, mii goitge ii leat nu ilgat.

Geaidnostállu Utsi Marit Alette

Geaidnostállu

Dát lea máinnas stálu birra mii orui geainnu vuolde. Sunna Kitti lea herven girjji iežas illustrašuvnnaiguin. Dán máidnasis gulat mánáid birra geat nággejedje stoahkat geainnu alde vaikko váhnemat gilde sin go doppe vudje nu olu biillat, busset, mohtorsihkkelat ja lei váralaš stoahkat doppe.

Máilmmi jálumus mánná Vars Ellen Marie

Máilmmi jálumus mánná

Dàt lea muitalus Sáve birra. Sáve ii bala mastege. Son lea máilmmi jálumus mánná. Muhto su stoahkanolmmái Šáike, lea máilmmi árggimus beana. Dán girjji lea álki lohkat. Harald Aadnevik lea govaid tevdnen.

Ruitu mii ii hálidan heaitit duoldamis Wirkola Kirsten

Ruitu mii ii hálidan heaitit duoldamis

Norgga árbevirolaš máinnas heivehuvvon ja jorgaluvvon davvisámegillii. Girjjis leat ivdnás govat ja veahkkegiela-mearkkat. Veahkkegiela-mearkkat movttidahttejit ja veahkehit mánáid ja rávisolbmuid geavahit veahkkegiela go lohket ovttas. Anne Dagmar Biti Mikalsen ja Kirsten Wirkola leaba heivehan girjji davvisámegillii ja veahkkegiella-mearkkaide. Liisa Helander lea sárgon govaid girjái. Heive ohppiide geat geavahit earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid. (Erenoamášoahpahus, earenoamášpedagogihkka)

Sandra-áhkku Zaboščikova Svetlana

Sandra-áhkku

Sámi bearraša áhčči jávká bivdomátkkis, ja Sandra ja mánát moraštit su guhká. Bearaš ferte báhtarit eará báikái rievváriin. Eai doppege bállen guhká ráfis ovdalgo dat fas lahkonišgohte. Máinnas muitala mo Sandra gádju iežas ja bearraša mánáid ja beatnagiid rievváriin magihkalaš sániiguin maid gabba áldu sutnje cealká, ja mo Sandra-áhká muitu ain eallá sámiid gaskkas.

Mánáidgirjjit

Lohkangirjjit 3.-4. luohkáid várás.
Loddi gieđas Bjørkli Anne Osvaldsdatter

Loddi gieđas

Girji muitala Ánne birra, gii liiko buotlágan elliide. Son háliidivčče bussá dahje beatnaga, muhto su váhnemat eaba guorras. De su stuorraviellja oažžu unduláhta, ja dasto álgá dáhpáhuvvat. Girjji govat lea sárgon Sissel Horndal, ja girjjis leaba parallelteavsttat davvisáme- ja dárogillii.

Prinsa Alit De Bel Marc

Prinsa Alit

Prinsa Alit lea ožžon ártegis dávdda. Son lea buot alihin: ¬čalmmit, vuovttat, njuovčča, ja go vel su varra ge lea alit. Dasto vel lea nu ahte son ii gierdda makkárge ivnni, earret ... árvidat: na alit. Dan sivas mearrida ge su eadni, dronnet Siánida ahte buot riika galgá málejuvvot alihin. Ii okta ge ruoná lasta galgan leat šat ruoná, ii okta ge lieđđi galgan leat ruoksat, eaige beaivelottit galgan leat fiskat. Eai buohkat gal liikon dása. Beakkán belgialaš čálli Marc de Bel háliida dáinna girjjiin fuomášahttit man dehálaš lea leahkit oskkáldas iežainat, vaikke man nuorra leaččat. Govvadahkki Jan Bosschaert geahččala dás buot lágan alit ivnniid, ja muđuid ge lea herven dán girjji. Girji heive 7 jahkásaččaide, ja vel boarraset mánáide.

Máloš de Bel Marc

Máloš

Málosgirjji fearán lea muitalus bártnáza birra gii ii lean dábálas mánná, muhto earalágan bártnás gii dárbbasii ereliiggánis berostumi ja ráhkesvuoda.

Muitalus Bodri birra Fried Hédi

Muitalus Bodri birra

Dát girji muitala nieiddaža, su beatnaga Bodri ja soađi birra. Girjji lea govvidan Stina Wirsén ja davvisámegillii jorgalan John Erling Utsi.

Lohkanfieski 6-7 Gaup Sissel

Lohkanfieski 6-7

Lohkanfieski lea skáhppu mas leat 10 álkeslohkangirjji. Girjjiin leat sihke fearánat ja faktateavsttat.

Mun lean Kimme Heide Beate

Mun lean Kimme

Girji lea gándda birra gean namma lea Kim. Son stoahká buoremusat nieiddaiguin ja háliida nieidabiktasiiguin gárvodit. Go jorgalat girjji, de beasat gullat nieidda birra gean namma lea Kim. Son stoahká buoremusat gánddaiguin ja háliida gándabiktasiiguin gárvodit. Muhtumin dovdá olmmoš iežas earáláganin. Muhtumin eai oro earát áddemin du. Muhto don leat don, ja leat doarvái buorre nie mo leat. Girji lea guovttegielat.

Operašuvdna Bajánbalva Horst Jørn Lier

Operašuvdna Bajánbalva

Báikejogas leat imaslas suollagat jođus. Láibu Monsena jeastarádju, fárpalat ođđa káijii ja reatkkát párkkas jávket. Detektiivadoaimmahat nr. 2 dutkagoahtá ássi. Tiril ja Oliver ohcagoahtiba sivalaccaid ovttas guorranbeatnagiin Åttoin. Davvisámegillii jorgalan Guttorm Graven ja Ánne Márjá Graven, govat Hans Jørgen Sandnes.

Diidádálvi Jansson Tove

Diidádálvi

Ii leat álki juos moriha dálvenahkáriin ođđajagimánus iige šat oaččo nahkáriid. Mumenstállu lea vuosttas mumenstállu guhte goassege lea vásihan dálvvi. Danin son leige álggos issoras akto dálus, gos buohkat ođđe, muhto vehážiid mielde su leahkái ihtigohte suollemas dálveveagat. Dán girjjis muitaluvvo mot Mumenstállu birge singuin ja dainna jiekŋagalbma, amas máilmmiin gosa son fáhkkestaga lea šaddan. Girjji lea jorgalan sámegillii Inker-Susanna Nutti (girjjis “Trollvinter” – ”Taikatalvi”).

Gáffedorski Lindahl Lena

Gáffedorski

Tora háliida leat ávkkálaš, nugo ollesolbmot. Jus son goddá dorski mii deaddá badjel 30 gilo, de son eámiduvvo – ja gáfe mii lea nu garas ahte nagoda smiehttat. Gáffedorski lea dan birra ahte duostat hástalit iežas, ja seammás dovddastit ahte luonddu fámut leat gievrrat. Sáhttá go nagodit vaikko maid, jus beare doarvái ollu háliida?

Gonagasbárdni gii sihkui álddu gatnjaliid Lukkari Rauni Magga

Gonagasbárdni gii sihkui álddu gatnjaliid

Gonagasbárdni lei gullan hui ollu riikka boazodoalu birra. Badjesápmelaš nuorat ieža ledje fitnan sutnje muitaleamen iežat iežaset eahpesihkkaris dili birra. Badjeeamit ledje čállán breavaid riikka drotnegii…

Máillmi čábbámus juovlamuorra Lyberth Juaaka

Máillmi čábbámus juovlamuorra

Liljjá áhkus lea čiegusvuohta. Muhtun ija beassá Liljáge fálláid gullat. Dán girjji teaksta lea sihke davvisámegilli ja lullisámegillii.

 Mepusa ja nuoskkes spiinnit Meisler Eivor

Mepusa ja nuoskkes spiinnit

Terrorista Adolf vuoittáhalai Kamikazeveaga sáhpániidda. Dál lea son karantenas, guolggai haga ja buot skurtnajagan. Nuoskkes spiinnit ridjet, skihkahuddet ja dollet guohca buoskkunfeasttaid. Dát lea váivin daid fiinna buhtes yogasávzzaide, geat šaddet orrut daidguin seammá návehis. Muhtin beaivvi lávggodovvo spiinnečivggaš, Purki, ja šaddá bákkus vuolgit boanddaid márkaniidda. Doppe sáhttá vuoitit bálkkášumi, juoga mii lea hui heahpat spiinniide. Vuoitágo Purki vai nákce go duolvvidit iežas ja ain doalahit spiinniid gutni.

Bahánihkkánis Mepusa ja Kamikazeveahka Meisler Eivor

Bahánihkkánis Mepusa ja Kamikazeveahka

Go Mepusa suhttá, de son biinnida sáhpániid. Dál lea váldán Pippa fáŋgan. Sáhpánat váldet oktavuođa Kamikazeaveagain. Muhto bussá lea bahániehkkán ja juonalaš. Nagodit go sáhpánat gádjut Pippa Mepusasa bahávuođas?

Mepusa ja Adolfa suhtadeaba Meisler Eivor

Mepusa ja Adolfa suhtadeaba

Adolffas lea guolggat fas šaddan, maŋŋá loavkašuhtti doarruma mas vuoittahalai Kamikaze-vehkii. Mepusa gohčču su fas álgit sáhpániid bivdit. Muhto Adolfa suhttá ja váivašuvvá, ja de mearrida vuolgit ovddeš skihpáriid lusa gávpogii. Eallin golgobussán ii leat nu buorre mo son muitá. Erenoamážit go deaivvada daiguin ilgadis guovllu luovos­beatnaguin Gangsta Dogsaiguin. Ferte bahčamielain čoavdit áššiid Luhčaskvadrona skávhlliiguin. Muhto lea maid suohtas deaivvadit olbmáiguin geat áddejit su. Háliida go son Adolfa goassige ruoktot šat Mepusa lusa? Sámás Liv Tone Boine.

Nilla ja Ádegáhttu ávvudeaba Mienna Jens Martin

Nilla ja Ádegáhttu ávvudeaba

Nilla ja Ádegáhttu leaba Sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis, muhto Nilla háliida ávvudit iežas miela mielde. Olggos soai mannaba, ja doppe de ávvudeaba leahtuin ja fuomášumiin. Fáhkka gullo juoga geađgi duohken, ja dat gal orru issoras. Viđat girji Nilla Ja Ádegahttu -ráiddus. Girji lea guovttegielat.

Nilla ja Ádegáhttu fiervvás Mienna Jens Martin

Nilla ja Ádegáhttu fiervvás

Nilla ja Ádegáhttu leaba fiervvás earáiguin ovttas, muhto Nilla háliida hutkat juoidá eará. Soai manneba fuobmát feara maid leahtuin ja fuomášumiin. Fáhkka oidnosta juoga mearas, ja dat gal ii oro leame siivui. Njealját girji Nilla ja Ádegáhttu ráiddus.

 Miesážat gávpogii mannamin Nergård Berit

Miesážat gávpogii mannamin

Mánáidgirji miesáža birra mii bas ládje beassá heakkas goaskima gaccaid gaskas. Miesáš gávdná guokte čearpmaha, ja fárrolaga dat bijádit davás. Šaddá veahá ilgadis mátki go galget stuora stálu meaddel, muhto geasseorohagas leat sihke somás dáhpáhusat ja buorre ealáhat vuordime.

Vuoi dan Kárenina Paadar-Leivo Rauna

Vuoi dan Kárenina

Kárenina lea nieiddaš gii fáhkka ihtá muhtin miestaga duohken. Ja go iežasmielas lea leamaš doarvái guhká oidnosis, de son fas vuolgá. Iige oktage dieđe gosa son jávká. Girji gieđahallá áigeguovdilis servodatgažaldagaid.

Popo-bearraša fearánat álget Paadar-Leivo Rauna

Popo-bearraša fearánat álget

Popo bearaš lea báhtaran Guoládatnjárggas gos ártegis Guržot muosehuhttet sin alla jienaineaset. Bearaš beassá suoli rádjejoga oarjjabeallái ja ássá Rávdojávregáddái. Sii fertejit rievdadit namaideaset vai eai gávnnahala. Sii šaddet Popo-bearaš ja gili namma Popo-gilli. Oaggunmátkkis Miko ja Riina oahpásnuvvaba imaš nieiddažii Siivi gii orru balssa siste. Siivi muitala Guržot leat johtán sin báikkiin maid, muhto sii máhttet vuojehit daid eret. Siivi jávkkiha fas balsii. Miko ja Riina eaba muital su birra ollesolbmuide, go soai háliidivččiiga fas oaidnalit suinna.

Jođašeaddji Násti Paltto Kirste

Jođašeaddji Násti

Dán girjjis beassat gullat Ritni ja Urbana birra geat fas beassaba vásihit imašlaš fearána. Soai gávdnaba ruoná, imašlaš spáppa stoahkašilljus ja beaivvi maŋŋel lea spábba sturron sakka, ja lei juo muoraid alu. Ruonábivttas olmmái iđista spáppas ja hástá sutno fárrui. -Gosa? jearrá Ritni. - Dohko! vástida Gauri, ja cuige almmi guvlui. -Mánnui go? jearrá Ritni. - Vaikke... vaikke mánnui! vástida Gauri.

Dávggáš ja Násti Paltto Kirste

Dávggáš ja Násti

Loga girjjis maid Dávggáš vásiha go geahččala veahkehit fas Násti beassat albmái. Šaddá stáluid eatnama čađa mannat, vai beassá Guovssahas-ádjá lusa, geas gávdno ráđđi.

Vilges geađgi Paltto Kirste

Vilges geađgi

Girji lea viđa jahkásaš nieidda, Elle, birra. Áhkku lea sutnje muitalan Duottarhálddi birra gii orru Rievssataduoddaris. Son oahpásmuvvá son Sáijain, gii lea eret Rievssatduoddaris. Ovtta beaivvi bovde Sáija su Rievssatduoddarii. Soai mannaba dohko biekka mielde. Doppe dáhpáhuvvá ollu. Elles lea vilges geađgi maid lea ožžon beštoris. Dan oaččui son danne go son oktii gájui beštora bussás. Dat galgá veahkehit su.

Gos don leat Elle? Paltto Kirsi Máret

Gos don leat Elle?

Álkeslohkangirji. Gelddolaš lohkamuš stuorámus mánáide ja nuoramus nuoraide! Miellagiddevaš ja geahpas lohkat maiddái ollesolbmuide! Gos don leat, Elle? muitala Jovnna birra, gii áiggošii rumbokursii, muhto ii beasa go eadni lea vahkuid eret, ii ge sáhte vuojihit. Suhtuin Jovnna dearpá buot rumbun ja fáhkka gávdná juoidá, mii doalvu su čearggus dáhpáhusaide. Gos don leat, Elle? lea gelddolaš muitalus ustitvuođa birra ja iežas dovdama birra.

Beaivvi bártni suotnjodeapmi Pedersen Solfrid Fjellaksel

Beaivvi bártni suotnjodeapmi

Dolin elii Beaivvi bárdni. Beaivvi bártni riikas eai gávdnon nieiddat, ii fal ii oktage. Danne hálidii vuolgit mátkkoštit gávdnandihte eamida. Beaivvi bárdni mátkkoštii guhkas, oarjjabealde Beaivvi ja Mánu ja ollu dobbelis Davvenástti borjjastii Jiehtanasaid máilbmái. Doppe deaivvadii jiehtanasgonagasa nieiddain, gii áiggui vuolgit su mielde ruoktot.

Fálláid luohti Sheldon Dyan

Fálláid luohti

Liljjá áhkus lea čiegusvuohta. Muhtun ija beassá Liljáge fálláid gullat. Dán girjji teaksta lea sihke davvisámegilli ja lullisámegillii (Faalaj vuelie).

Lonuhusgánddaguovttos Sommer June

Lonuhusgánddaguovttos

Olmmošeatni ja stálloeatni deaivaba lubmet seamma jeakkis. Sudnos goappašagain lea njuoratmánná mielde, maid jeaggeravdii leaba guođđán oađđit. Movt de manná go fuomáškeahttá váldiba boasttu máná mielde ruoktot?

Malene ja eatnanvuložat Strask June Sommer

Malene ja eatnanvuložat

Malene lea unna nieida, ja su bearrašis dáhpáhuvvet unohas áššiid. Muhtun beaivve son mearrida lovpet. Meahcis Malene gahččá ja manná galmmas. Niegus sutnje ihtá Málu, soga uldanieida. Girji lea guovttegielat.

Ábiid plástihkat/Plasten i havet Sørly Rita

Ábiid plástihkat/Plasten i havet

Dutkkit Aihe ja Whina johtiba mearaid mielde Otagos, New Zealanddas gitta Norgii. Soai áiguba dutkat muohtofávrofállá mii lea rievdan fiervái. Fállá ruoktun leat trohpalaš ábit. Manin son fális rievddai nie guhkás, gitta Gáŋgaviikka fiervái? Davvisámegillii Rauni Magga Lukkari.

Máilmmi láikkimus olmmoš Vars Elle Márjá

Máilmmi láikkimus olmmoš

Hánno lea máilmmi láikkimus olmmoš. Son ii liiko ruđaide ja dan huša maid dat buktet. Sus ii leat dárbu oastit maidege, go buot maid son dárbbaša gávdna iežas lagasbirrasis. Son ii gille eara go veallát ja vuoiŋŋastit, dege dikšut iežas gusa. Muhto lea go Hánno duođai láiki? Girji hástala mánáid jurddašit dálá servodaga birra, gos álo lea hoahppu ja gáibádusat lassánit. Álkes lohkangirji mánáide.

Diehtogirjjit

3.-4.luohkká, diehtogirjjit
Dádjat meahcis! Balto Haldis

Dádjat meahcis!

Dádjat meahcis! ulbmiliin lea oahppat luonddunamahusaid ja meahcis dádjadit luonddunamahusaid bokte, oahpásnuvvat lottiidguin ja gáhttet luonddu rávvagiid mielde. Lottit mat hállet, gelddolaš muitalusat, ivdnás govat ja ságastallanhárjehusat dagahit oahppama gelddolažžan ja manggabealagiin. Girji lea fágaidrasttideaddji ja heive fáddáoahpahussii.

Vulgot meahccái! Balto Haldis

Vulgot meahccái!

Vulgot meahccái ulbmiliin lea bagadit meahcis dádjadit luonddunamahusaid bokte, oahpásnuvvat divrriiguin ja gáhttet luonddu rávvagiid mielde. Geasuheaddjin oahppamii leat divrrit mat hállet, gelddolaš muitalusat, ivdnás govat ja ságastallanhárjehusat. Girji lea fágaidrasttideaddji ja heive fáddáoahpahussii.

Gumppečivgga luottat Edelmann Birgitta (doaimm.)

Gumppečivgga luottat

Dát girji lea dutnje ofelažžan iskkárbálgástat. Luottaid čuovvumiin beasat fearánastit meahccái, havssašit suovvahája dollasadjái ja oađđit oađđenseahkas. Girjjis gávnnat bargamušaid biedjoeahkediidda, tuvrraide, leairraide ja ruktui.

Mo máná ráhkadit? Fiske Anna

Mo máná ráhkadit?

Mo šaddá mánná eatni čoavjái? Gii sáhttá máná ráhkadit, ja mo dát aitto dáhkko? Ealas ja ivdnás govaid bokte čájeha Fiske juste mo máná ráhkadit, leaš dal árbevirolaš vugiin dahje koanstavugiin. Girji addá áigeguovdilis fáddái buori liibba váhnemiidda ja mánáide vuogas vuođu viidát ságastallamii.

Miesážis rávis boazun Gaup Ellen Anne Sara

Miesážis rávis boazun

Maid borrá boazu? Manne leat muhtun bohccuin čoarvvit ja earáin eai? Dán fágagirjjis mii čuovvut gabbamiesáža vuosttaš eallinjagis: maid dat vásiha ja bargá, gos eallá, maid borrá jna. Girji lea ollislaččat govvagirjin oktan teavsttain mas lea čoahkkáigessojuvvon faktateaksta ja sátnečilgehusat.

Gumpevielppis Vilge Gaup Ellen Anne Sara

Gumpevielppis Vilge

Dát muitalus lea gumpevielpá Vilge birra. Mii beassat čuovvut Vilge ja oahpásmuvvat movt gumppet ellet luonddus. Gumpe lea min gaskkas álo leamaš ealli masa olbmot eai nu liiko, erenomážit olbmot ealáhusain, nugo eanandoallit ja boazodoallit. Gumpe goddá ja borrá eará ealliid. Gumpevalvvis leat ollu gumppet ja sáhttet goddit ollu sávzzaid ja bohccuid. Dáinna girjjiin lea ulbmil oahpahit mánáide movt gumppet ellet luonddus, ja movt gumppet bivdet valvvis ja okto. Gumpe lea maid ealli mii gullá luonddu ekovuogádahkii, ja gumpe lea ávkkálaš luonddus, go dat doalaha ahte goddeeallit ovdamearkka dihte eai laskka badjelmeari.

Sila Hansen Lana

Sila

Tulugaq-gánda (namma mearkkaša gáranas) lea dolkan skuvllas ja niegadallá iežas girddašeamen dego albma gáranas. Son deaivvada Naniiehki Vuoiŋŋain, guhte dáhttu sus veahki gádjut luonddu nuoskkideamis, máilmmi liegganeamis ja dan váikkuhusain. Son sáddejuvvo mátkái jiekŋaguovžža, goaskima, fállá ja eará ealliid lusa ja oažžu juohkehaččas skeaŋkka, man doalvu Ábi Eadnái. Dovddus inuihttamuitalusa vuođul namalassii Ábi Eatni galgá oažžut buori millii, go olbmot leat láhtten jurddašmeahttumit ja skievttidan luonddu láhjiid. Asiaq-nieiddaš, geasa Tulugaq lea liikostan, ja muhtun váivves gándabuica leaba maid mielde dán dramáhtalaš ja humoristtalaš muitalusas, mii dáhpáhuvvá guovtti parallealla máilmmis oktanaga. Sila lea ođđaáigásaš ja ođđahámat máinnas 8-12 jahkásaččaide, mii ovttastahttá Ruonáeatnama mytologiija ja inuihtaid árbevirolaš luondduoainnu dálá áiggi dálkkádatváttisvuođaiguin.

Eallit Sámis Lukkari Heikkiarmas

Eallit Sámis

Bajimusas lea govva ja vuolabealde gova lea teaksta. Teavsttas muitaluvvo oanehaččat makkár ealli lea, sturrodaga, gos orru ja maid borra. "Eallit Sámis" lea vuosttaš girjjáš fáktagirjjážiid ráiddus "Sámi luonddus ja birrasis". Girji lea jurddášuvvon nuorra lohkkiide, muhto heive dieđusge buot diehtoáŋgiris olbmuide.

Vuorččislávlla Davviriikkaid mánáide Sandelin Annika

Vuorččislávlla Davviriikkaid mánáide

Mánáin leat olu rievttit. Leatgo vuorčásiin maid rievttit? Girji lea dahkkon Luckana Barnens rätt på jorden här i Norden -prošeavtta oassin ja girjji temá gieđahallá Davviriikkaid ja mánáid vuoigatvuođaid soahpamuša. Siiddus barnkultur.luckan.fi/materialbank lea pedagogalaš materiála, mii čiekŋuda dán temá.

Luonddus birget Turi John

Luonddus birget

Luonddus birget er et spill hvor du plukker molte, fisker røye og drar på rypejakt! Lær hvordan du høster av naturen. Ulbmil dáinna spealuin lea oahppat movt luonddus sáhttá birget.