Mimmi guovttos Máhtiin leaba buoremus skihpáraččat. Mimmi orru A-ráidalasfeaskáris ja Máhtte gis B-ráidalasfeaskáris. Soai leaba seamma mánáidgárddis. Ja juohke beaivve stoahkaba sáttokássas. Soai hukseba gávpogiid geainnuiguin ja stobuiguin. Mimmi lea sátnejođiheaddji, ja Máhtte gis lea bensingávppi bálvá. Muhto de fárre Astrid sudno geardestohpui ja bilida visot! Dan maid Mimmi dárbbaša dál, lea buori plána oažžut Máhte ruovttoluotta. Áiggehis ja seammás ođđaáigásaš govvagirji ustitvuođa ja balahahkesvuođa birra … JA VAMPYRDIHKIID BIRRA!

Ommá ja Duommá ovat voittaneet arpajaisissa hemmottelupäivän kylpylässä. Kylpylän sijasta he menevät vahingossa viereiseen päiväkotiin. Pojat ottavat mutakylpyjä hiekkalaatikossa ja kuntoilevat kiipeilytelineissä. Päivä päiväkodissa onkin verrattoman hauska! Kirjan on kääntänyt pohjoissaameksi kirjailija Kirste Paltto.

Støvelparet Emielle og Emierká kjeder seg på det mørke lageret hvor de er plassert og blir svært lykkelige den dagen ekpeditøren kommer på lageret og henter dem ut i butikken, og enda gladere når gutten Nijlas kommer til butikken og kjøper dem. Hvor forfær blir ikke han den dagen han oppdager at støvlene kan snakke? Davvisámegillii jorgalan Liv Tone Boine.

Govvagirji pingviinna Pu birra davvisámegillii. Liekkus mánáidgirji galbma Antárktisa birra, mas leat oanehis teavsttat. Girjjis boahtá ovdan movt pingviinnat ellet ja ovdánit. Sámegillii jorgalan Anders O. Eira.

Prinsa Alit lea ožžon ártegis dávdda. Son lea buot alihin: ¬čalmmit, vuovttat, njuovčča, ja go vel su varra ge lea alit. Dasto vel lea nu ahte son ii gierdda makkárge ivnni, earret … árvidat: na alit. Dan sivas mearrida ge su eadni, dronnet Siánida ahte buot riika galgá málejuvvot alihin. Ii okta ge ruoná lasta galgan leat šat ruoná, ii okta ge lieđđi galgan leat ruoksat, eaige beaivelottit galgan leat fiskat. Eai buohkat gal liikon dása. Beakkán belgialaš čálli Marc de Bel háliida dáinna girjjiin fuomášahttit man dehálaš lea leahkit oskkáldas iežainat, vaikke man nuorra leaččat. Govvadahkki Jan Bosschaert geahččala dás buot lágan alit ivnniid, ja muđuid ge lea herven dán girjji. Girji heive 7 jahkásaččaide, ja vel boarraset mánáide.

Gollegiissás lea muitalus Bireha birra, gii vuolgá fiervvá váccažit ja gávdná unna giissáža man siste leat gollit, silbbat ja diamánttat. Áhkku lea sutnje muitalan ja rávven mo galgá láhttet jus gávdná mearrarievddahagaid. Muitágo Biret áhku rávvagiid? Girjji lea Antti Ovlla Juuso herven iežas ivdnás ja cáppa govaiguin.

Dát lea "Rukses gahpir" máinnas, muhto dán máidnasis lea gumpe váldopersovdna ja gumpe muitala máidnasa lohkkiide.

Rudy lea hilbes ja hirbmat hutkás gánddaš guhte lea juohke sajis ii ge biso goassige jaskat. Rudy orru etniin ja áhčiin ovttas. Áhčči bargá Davvimearas ja lea olu eret. Son váillaha áhči. Rudy lea astoáigemánáidgárddis ja dávjá lea somá. Muhto ii fal dalle go lea čoaskkis, arvi, borga ja eará heajos dálki – ja nu lea dávjá! Vuosttaš girji Rudy birra lea go Álddagasgobmi fáhkka falleha su... dahje nu mo eadni dadjá: go Eppy Lepsi finai guossis. Mearkkaša go dát ahte Rudy ii beasa šat goargŋut alimus muoraide? Vai ferte go son oaivesuoji geavahišgoahtit go lea olgun stoahkamin?

Mii geavvá go máná guovttos njulgeba vuovddi čađa ja deaivaba gopmi? Ii dáidde nu mo doaivvut... Gobmegirji. Davvi- ja lullisámegillii.

Juovva lea riegádan meara báruin ja mearragátti eallit leat ráhkadan sutnje biktasiid suinniin ja debbuin. Son mearrida várjalit luonddu ja veahkehit ealliid, ja muhtumin eallit maid veahkehit su. Muhto buot eanemus Juovva sávvá alccis skihpára. Dán girjji vehkiin sáhttá ságastallat luonddu suodjaleamis ja das, maid sáhttá ieš dahkat luonddu ovdii.

Tráktor Alex vuolgá vuojašit muossedis ja hávskes mátkái gos dat deaivá ustibiid, geat veahkehit muossánit ja nohkkat njálgát. Lea goalmmát girji nohkkadahtti girjeráiddus. Davvisámegillii Lill Hege Anti.

Elle Elefánttašt manná imašlaš vuovddi čađa nahkáriid oččodit. Váccidettiin oađđinsadjái deaivá iešguđetlágan máinnasoruhiiguin. Lea nubbi girji nohkkadahtti girjeráiddus. Vuosttaš girji ráiddus lea Kaniinnaš mii nu háliidii nohkkat.

Kalle Kaniidna lea váiban, muhto nahkárat eai rohtte. Dalle mannaba eadni ja Kalle Gávas-eagi lusa oažžut veahki. Son oainnat máhttá buohkaid nohkkadit!

Dán girjjážis oahpásmuvat Sáhpániin ja su ustibiiguin. Muhto eallimis eai leat beare mihtolagat, ja fáhkkestaga rievdá sáhpána eallin oalát. Dalle lea buorre jus oažžu veahki, vaikke vel leage vuordemeahttun.

Girji lea sudno olmmáivuođa birra, movt boarráseappot sáhttet neavvut ja oahpahit nuorabuid, mat eallimis sáhttet šaddat sidjiide dehálažžan. Muohta lea maid oktan dain váldotemáin dán girjjis. Ante-Ovlla Juuso lea govaid tevdnen.

Jiekŋaguovža ja su čivga leaba johtimin ábi guvlui. Áiguba bivdit njurjuid, muhto manadettiin dohko láhpii čivga eatnis. Čivga čuorvu eatni, muhto eadni ii gula su. Okto vánddarda muohtamáilmmis. Ii dieđe iežas nama, lihkus dovdá iežas nammalávlaga.

Girji lea Atrata birra, mii lea earálágan go eará riipoboran rábbegoppát. Dat lea unni šaddui, skierpmas ja das lea vealse-skuibenjálbmi. Muhtun rábbegoppát lávejit hárdit Atrata. Soames eahkeda galget leat girjjogárjjohallan-riemut. Doppe galgá dat goppá, mas ledje eahkeda čábbaseamos váhtut, válljejuvvot dán geasi prinsan dahje prinseassan. Loga mo manná Atratain girjjogárjjohallan-riemuin!

Dát lea njoammeleadni ja su guovtti geassečivga birra. Njoammeleallin ii leat dušše geassi ja árvvu. Dat leat máŋggat váralašvuođat mat deaividit njoammelbearraša. Njoammeleatni ja čivgga guokte vásáhusaid mielde beassat mielde gelddolaš njoammeleallimii. Girji lea guovttegielat. Aino Hivand lea maid govvidan girjji.

Oktii lei girjerájus mii lei dušše ihkku rabas... Go mii earát leat losimus nahkáriid siste, de rahpá Gaskaijagirjerájus uvssaid buot idjaelliide.

Eatni mielas ruovttus lea čorgenáigi, muhto áhčči ja Jensa háliideaba mannat vuojadanáldásii. Nagodeabago njáhkat olggos? Girji lea guovttegielat almmuhus. Davvisámegillii jorgalan Ánne Márjá Guttorm.

Dát mánáidgirji lea Bireha birra gii galgá vuolgit áhči mielde duoddarii biebmat ealu. Dasa son illuda sakka, goit dassážii go eadni buktá bivttaslána, ja sihtá Bireha gárvodit.

Bireha gobmi lea heivehuvvon nuoramusaide. Girji lea golmma sámegillii: davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sunna Kitti lea sárgon govaid girjái.

Mánáidgirji Pippi, Tommy ja Annika birra. Pippi lea somás ja earálágan nieida guhte sáhttá hirpmáhuhttit eatnasiid. Tommys ja Annikas lea hui somá leat suinna fárrolaga. Ingrid Nyman lea sárgon ivdnegovaid dán girjái. Girji heive mánáidgárdái ja smávvaskuvlii. Davvisámegillii jorgalan Per Johannes Marainen.

"Mun maid áiggun skuvlii", lohka Lená gii lea vihtta jagi boaris. Son dahkaluddá ahte sus lea iežas oahpaheaddji. Muhto livččii álkit dahkaluddat jus dieđašii juste movt lea skuvllas. Ja jurddaš, muhtun iđida stuorraviellja Biehtár lohká Lenái: "Doama gárvodit, de beasat mu mielde geahčcat movt skuvllas lea!"

Stuorra boaris gilvvagárddis gávdná gilvvagárddeáhkku Rosa heađálaš uvllu. Rosa geahččala veahkehit uvllu. Ná son oažžu ođđa ustiba, ja oahppá olu uvlluid gelddolaš ja dehaláš eallima birra, maid son ii leat goassege ovdal diehtán...

Lea giđđa go áldu njoallu unna miesáža bivlii. Su namma lea Nuvtte. Muhtin beaivvi bohtet boazovázzit ja vuojehit earu gárdái. Lea miessemearkun dál. Nuvtte oažžu seammalágan mearkka bealjái dego eatnis. Muhto gos eadni lea? Nuvtte ja goddesáhpán ohcaba eatni. Njoammil boahtá maid veahkkin. Nu sii ovttas ohcet Nuvtte eatni. -Eadni, ruovgá Nuvtte. -Gos don leat?

Dán mánáidgirjjis leat ilgadis govat ja lea imáš ja ruojus muitalus Davila, Gappá ja meahci elliid ja Stálu birra. Stállu áigu šaddat gonagassan davvi guovlluin, muhto gal meahci eallit dihtet ráđi. Sii bivdet Guovssahasa bártni alcceseaset veahkkin. Dát mánáidgirji heive mánáidgárdái ja smávvaskuvlii. Sámegillii jorgalan Elle Márjá Vars.

Eatnis ja áhčis lea álo hoahppu, muhto áddjá gal astá Jorehiin. Sudnos leat olu doaimmat. Soai máleba verráha, muhto de fuobmába seainni maid málet, masa áddjá lea njuohtan goikkisin málakusttaid dáđi mielde go ain geargá juogamainna. Lea šaddan guovssahas. Nu soai málebage badjelii ja badjelii, guovssahasa mielde amas máilbmái.

Sven Nordqvista beakkán mánáidgirji Pettsona ja Findusa birra lea okta mánáidgirjjálašvuođa nana klassihkariin. Jorgalan: Kirsi ja Jan Skoglund Paltto.

Dál beasat sámegillii lohkat mo geavai go Finddoš lei unni ja bođii Beccona lusa! Muhtun beaivve oainnát dat vulggii dutkat dálu, ja gárttai váttis dillái… Gelddolaš muitalusa mieđuštit Sven Nordqvista govat, main leat nu ollu somás detáljjat, ahte daid ii oba dolkkage geahččamis! Jorgalan: Kirsi Paltto.

Stiinná orru davvi Ruoŧŧas. Son vázzá ovdaskuvllas ja doppe son ja rátnat deaivvadit olgun maŋŋel nohkkanáiggi. Mo galgá Stiinná birget dan sevdnjes eahkedis? Dat lea vuosttaš girji ráiddus Mánát Sámis, mas leat golbma girjji oktiibuot. Debuhttagirjjis Stiinná lea gárgiidan girječálli govvida ovtta sámi máná árgábeaivvi ovtta sámi bearrášis. Girji lea guovttegielat, davvisáme- ja ruoŧagiella.

Sune manná olggos ja geahccaladdá su odda stevveliid arvvis. Gahpir njuoská.Jáhkká njuoská ja buvssat maid. Muhto stevvelat juolggis su juolggit eai njuoska. Sámegillii jorgalan John Erling Utsi.

Noaide-Biehtára nieidda, Noaide-Liissá beassá vuolgit Máreha, Jovna ja Ánne lusa, geat leat áhku ja ádjá luhtte geassebotta. Golbma jándora orru son olbmáidis luhtte, ja sis lea hui somá ovttas. Noaide-Liissá mielas lea buot nu imaš, nu stuoris ja balddihahtti sin máilmmis. Vel dálkige lea earalágán go su máilmmis. Liisa Helander lea sárgon dán girjái govaid.

Juovllaide Pelle dáhttu dollalaggá. Son lea hui movttet juovllaid áigge. Muhto dollalakkis gáibida ollu divššu, ollu borramuša, ollu lihkadeami ja ollu heakkavárálaš bátnedikšuma. Muhtumin Pelle háliidivčče molsut dollalaggá beatnagiin, muhto leat muhtun ovdamunit go lea rievttes dollalaggá eaiggát. "Løveunge" lea ráidu mas juohke siiddus lea dušše okta cealkka, nu ahte heive hui bures unnimus lohkkiide.

Ilgadis mánáidgirji mánáid birra geat váldoje noaideáhku fáŋgan. Muitalus Hánsa ja Elle birra geat sáhkkitvuođain mannába meahccái, ja váldoba fáŋgan romes noaideáhkkui. Son ii áiggo šat goassege luoitit sudno luovos. Ovdalaččas lea noaideáhkus geatki iežas luhtte, ja dat máhttá hupmat. Ilgadis mánáidgirji mánáid birra geat váldoje noaideáhku fáŋgan. Govaid lea sárgon Merja Aletta Ranttila.

Dát diktagirji, mii lea heivehuvvon mánáidskuvladássái, lea jokŋanieiddaža birra gii orru meahcis ovtta muorjebalssas. Son vuolgá geahčadit máilmmi ja doppe lea olu mii lea várálaš unna nieiddažii. Ii álo leat buoret johtit go orrut. Ivdnás govaid lea Merja Aletta Ranttila sárgon.

Sippe guovttos Sappiin oažžuba eatnis bargun viežžat áddjái eppela riegádanbeaiskeaŋkan stuorra dálu kealláris. Keallára ártegis ássit hirpmástuhttet sudno. Mo geavvá sahpan guoktái ja eppelii gelddolaš matkkis ruoktot? Girjji lea suomagielas jorgalan Inga Guttorm.

Riebančivga gullá, borra iđitbiepmu ja manná stoahkanšilljui. Čuovo riebančivgga olles beaivi! Girji lea oassi Loga munnje -prošeavtta materialain.

Dálu bussá Niillas ii leat nugo bussát lávejit leat. Eará bussáthan lávejit sáhpániid bivdit, duhkoraddat ja gakcut muoraide. Muhto Niillas lea láiki - gužžaláiki! Son ii gille báljo ii maidege earágo borrat ja oaddit. Danne buot dálu eará eallit gohcoditge su dušše Njoalve Niillasin, dasa ii liiko Niillas. Son mearrida juoidá barga áššiin. Davvisámegillii jorgalan Tor Magne Berg ja Rolf Olsen.

Mánáidgirjji Mu gorut ulbmil lea oahpahit mánáid bidjat rájáid iežaset gorudii ja eastadit seksuálalaš rihkkumiid Sámis. Dán fátta birra sáhttá leat váttis hupmat, muhto lea dehalaš ahte smávva mánát ohppet bidjet rájiid ja mearridit iežaset goruda badjel. Sii fertejit oahppat earuhit goas lea oadjebas, dorvvolaš ja goas fas ii leat. Lea maid dehalaš ahte ohppet bidjat rájiid njálmmalaččat. Govaid lea sárgon Peter Martin Mienna Hætta.

Vuosttaš davvisámegiel mánáidgirji ja nu leage dát girji čállojuvvon boares čállinvuohkái. Muitalus lea Ámmola birra guhte deaivvida gánešiiguin meahcis ja oažžu alit oarbmeali moarsin. Girjjis boahtá ovdan man goabbatlágán, muhto maid man seammalágán máilbmi ja eallin lea gánešiin ja olbmuin. Berit Marit Hætta lea sárgon dán girjái govaid.

Mo son ivnniid iežaset luohti lea? Maid Ruoná njurggohaddá? Ja gii son boahtá guossin Fiskada šaddanbeaidoaluide? Dán girjjis beasat fitnat guossis ivnniid máilmmis. Buot ivnnit leat boahtán stuorra mihcámarfestii, go šaddá bajándálki ja orru ahte olles feasta billašuvvá – muhto dasto čielgá, ahte stuorra, Gollečeskes Balvvas leat stuorra plánát ivnniid várás. Maid son sii hutket, ja mii boahtá arvvi maŋŋá?

Muhtin beaivvi go Jákop lei stoahkamin vuovddis, de gullá jienaža mii huiká “Hei Jákop“ ja gullá silges gávdnasa muhto ii oainne earágo alit biellorási mii sugada lávabiekkas. Viimmatge áicá son háldáša Bikká. Jákop vuolgá Bikká mielde háldášiid riikii.

Mimmi ja Roberta mielas lea diet boares gávpeolmmái oba ártet. Soai guorahallaba su gávppis ja oaggunmátkis. Enok lea siivo áddjá ja fáhkkestaga Mimmi fuobmá juoidá; sudnos han ii leat áddjá! Danne jearralage Mimmi Enokas ii go son hálit leat sudno áddjá. Dan gal Enok áinnas háliida. Girji lea jorgaluvvon ruoŧagielas sámegillii Ellen Saitton Burman bokte ja tevdnegiid lea Eva Eriksson ráhkadan.

Dát girji lea huvlločivgga Sunná birra, gii liiko girdit. Muitalus dáhpáhuvvá go lea nohkkanáigi. Muhto huvlločivga Sunná ii háliit nohkkat. Son háliida girdit ja vásihit máilmmi. Muhto Sunná láhppo dan gelddolaš mátkkis. Gávdná go Sunná ruoktot, su liegga buori seŋgii?

Mánáidgirji čiežajahkásaš Japána-nieidda Namako birra gii niegada ahte lea áhkár, dahje leahkkaguollin, mii vuojada mearas. Rávisolmmožin son šaddá dutkin ja ráhkada čázevuolfatnasa mainna ovttas Fuguin mannaba mearabodnái geahččat jiehtanáhkárá. Gelddolaš girji mearaelliid birra ja mánáid hearvás nieguin mat sáhttet duohtandahkkojuvvot. Kirjan on kääntänyt pohjoissaameksi kirjailija Rauni Magga Lukkari.

Dát lea goalmmát njuoratmánáidgirjji nieiddaš Elle birra. Dán girjjis lea Elle láhppán iežas rukses doahttu. Elle ferte ohcat dan. Girjjis lea teaksta davvisámegillii ja dárogilli. Das leat stuorra čáppa illustrašuvnnat maid Liv Vatle lea dahkan. Máret Sárá lea jorgalan davvisámegillii.

Ándde lea guhká háliidan idjadit olbmás Fredriga luhtte ja dál viimmat eadni suovvá. Ijastallanbeaivi manná hui njozet, go mánáin leat olu hommát ovdalgo lea nohkkanáigi. Idja goitge ii šaddan nu go lei vuordán. Lihkkus eadni ii leat nu guhkkin eret. Girjjis leat oanehis lohkanbihtát ja Anna-Clara Tidholm lea sárgon ivdnás govaid dán girjái.

Girji lea vuosttas almmuhuvvon Indias eŋgelasgillii, ja leat vuovdán máŋgga riikii. Girjji sisdoalu leat ovttas ráhkadan OM International doaimmahusas. Dán vuosttas girjjis mánáide (6 jagi +) oahpásmuvvat guđa ieš guđet fidnuin. Girjji namma juo muitala ahte niehku boahtte áiggi fidnu birra ii dárbbaš báhcit niehkun. Árjjálaš barggu bokte sáhtát šaddat vaikke manin. Girji álkidit muitala mo sáhtát šaddat doavttirin, oahpaheaddjin dahje koahkkan. Girjjis leat vuogas ivdnejuvvon govat.

Breahttaspeallu mánáide mánáidskuvlaagis geat máhttet veahá sámegiela. Sáhttet 2-5 oasseváldi leat ovtta spealus. Ulbmil dáinna spealuin lea oahppat movt luonddus sáhttá birget.

Irjá ja Ráijá vuolgiba dánsunskuvlii. Dán girjjis muitaluvvo mo lea sutno vuosttas dánsundiibmu ja makkár áššiid soai doppe oahpaba. Doppe gávdaba maiddái ártegis lotti, mii máhttá sutnon hállat. Dán girjji lea čállán Leammuid Biret Rávdná, guhte ieš dánsu ja dát lea su vuosttas mánáidgirji. Girjji logadettiin sáhttát maiddái donge geahčalit dánsestit! Govaid lea sárgon Astrid Kvammen.

Jurddagirji duddjoma váste. Vuosttažettiin jurddahuvvon mánáidgárdái ja vuolledássái. Duodjebuđaldeapmi unnimusaide.

Dihkká ja Sikká ja sudno bearraša fearániid bokte beassat suohtas vugiin oahpásnuvvat dihkiid árgabeaivái ja sin hástalusaide. Muitalus heive bures mánáide mánáidgárdeagi rájes bajás. Muitalussii leat vuohkkasit čadnon sihke faktadieđut ja myhtat. Diehtojuohkinoassi lea oaivvilduvvon rávisolbmuide, gos čilgejuvvo movt dikšu ja eastada, gos oažžu veahki ja geasa galgá dieđidhit jus oažžu dihkiid.

Girjjis vuolgit lundui oahppat šattuid birra. Oahpa šattuid látiina nama, makker murjjiin lea c-vitamiidna, gos iešguđetlágan šattut šaddet ja manne suorpmat šaddet alidat go čoakkát sarrihiid. Oahpa 19 šattuid nama.

Eallit lea girjeráidu mas oahpat iešguđetlágan elliid namahusaid ja jietnadagaid. Dán nuppi girjjis leat iešguđetlágan meahcceeallit. Juohke ealli doaba lea čállon go lea ovtta-, guovtti- dahje eanet elliid birra sáhka vai mánát árrat ohppet mo sánit sodjet. Girjjis leat elliid njiŋŋelasaid-, varrásiid- ja čivggaid namahusat. Dat leat sirrejuvvon dáid ivnniiguin. Ságastallan govaid birra ovddida máná giela ja diehtoáŋgirvuođa. Govaid lea sárgon Sunna Kitti.

Ivdnás govvagirji máid sáhttá atnit go galgá oahpahallat loguid 1-100. Das leat maid bihtát main oahppá lasihit, unnidit, geardduhit ja duppalastit.

Govvagirji lea sámi čállingiela álgohistorjá hábmejuvvon muitalus hápmái Stephen Borrough birra, muhtun eaŋgalas olmmái, gii gearahalai dolin Jovkuisiidda lahka Guoládatnjárgii 1557:s go su fanas bieđganii. Doppe son deaivvai Guoládat sápmelaččaid lusa, ja orui sin luhtte muhtun áigge. Stephenis lei papegeijja masa sámi mánát oahpahadde sámegiela. Orodettiin sápmelaččaid luhtte Stephen čáli sátnelistta mas ledje 95 sámegiel- ja eŋgalas sáni. Gelencsér Dániel lea sárgon govaid.

Mii čuovvut Buljo bearraša measta olles jagi boazobargguid siste. Dán girjjis oaidnit movt giđđat johtet ealuiguin, miessemearkuma, suidnema, navildeami ja movt sisttiid dikšot, ja oahpásmuvvat sámi árbevirolaš biebmodábiide.

Leatgo imaŠtan manne mánnu cuovgá dusse muhtumin, manne guovssahasas leat mánga ivnni, manne beaivvás lea báhkas, ja mas diehtit mii násttiid lea mii? Imaslas guomuvuohta lea mánáid govvafágagirji, mas leat diedut teavstta ja gova bokte. Lassin leat jietnafiilan lávlagat, luohti, hoahkan dahje máinnas.

Meahci ja eatnamat: sámi luonddunamahus -giehtagirjjáš čájeha ja oahpahala luonddunamahusaid sárgosiid bokte. Luondu ja eatnamat leat áiggiid čada ožžon namahusat mat muitalit daid erenoamášvuođaid. Luonddunamahusat muitalit midjiide luonddu ja eatnamiid hámiid ja mo luondu dahje eatnamat leat oaidnit dan báikkis gos johtá. Giehtagirjjážis lea maiddái jietna juohke luonddunamahussii, ja sátneregister oktan čilgehusain ja dárogiel sániin.

Meahcceeallit, lottit ja guolit -girjjáš bokte oahpásnuvat meahcceelliide, lottiide ja guliide mat gávdnojit Sámis. Girjjážis leat ivdnás govat meahcceelliid, lottid ja guliid dieđuiguin, ja sátneregister masa leat čállon buot dárogiel namat.

Dáiddagirji mánáide ja diehtoángiris rávvásiidda. Bures boahtin sisa geahččat dáidda! Dappe leat távvalat, báccit ja mearkkalaš diŋggat ja vel juoga nu árgabeaiválaš go lihttebassan borsta.

Maid borrá boazu? Manne leat muhtun bohccuin čoarvvit ja earáin eai? Dán fágagirjjis mii čuovvut gabbamiesáža vuosttaš eallinjagis: maid dat vásiha ja bargá, gos eallá, maid borrá jna. Girji lea ollislaččat govvagirjin oktan teavsttain mas lea čoahkkáigessojuvvon faktateaksta ja sátnečilgehusat.

Vuosttaš luohkkái oahppogirji lohkama ja čállima várás. Dáinna girjjiin galget oahppit oahppat bustávaid ja das leat sihke oanehit ja guhkebuš lohkanbihtát juohke bustáva nammii. Olu teavsttain leat sánit juhkkojuvvon stávvaliidda. Girjjis leat olu ivdnás ja sámi mállet govat. Dán girjái leat maid ráhkaduvvon guokte bargogirjji; Bargogirji čakčii ja Bargogirji giđđii.

Govvagirji "Áhčči min" rohkosas.

Vahkkosánit spealus leat 144 koartta. Vahkkosánit spealu bokte sáhttá buoridit giellariggodaga, ja nannet máná giela, veahkehit muitit jietnadagaid ja sániid, ja nannet skuvvla giellaoahpahusa. Sáhttá geavahuvvot sámegiela álgooahpahusas.

Leatgo don goassige leamašan mielde gárdumin? Dieðátgo mii gárdun, árbevirolaš rievssatbivdovuohki lea? Girjjis leat maiddái miellagiddevaš govat ja buorre málestanráva rievssatbirgui.

Logut 1-10 lea jurddašuvvon matematihka álgooahpahussii, muhto heive maid erenoamašoahpahussii ja mánáidgárdái. Spiralgihppa mas hárjehallat ja oahppat loguid ja lohkomeriid 1-10 rádjai.

Muorjedievvá 1 lea eatnigiela hárjehusgirji, mii lea oaivvilduvvon lassemateriálan giela oahpahussii, sierra oahpahussii ja giellalávgunoahpahussii. Dan ulbmilin lea lasihit máná sátneráju, doarjut su muitalanmáhtu ja leat veahkkin ovddideame namahandáidduid. Hárjehusgirji lea oaivvilduvvon 5-10 –jahkásaš mánáide. Go vállje vuohkkasit, de materiála sáhttá geavahit maiddái eará ahkejoavkkuide. Materiálii gullá gihppaga lassin govvamáhppa. Girjji almmustahtti lea oahppan- ja oahpistanguovddáš Mikael-skuvla, ja sámediggi juohká dán materiála nuvttá sámeoahpahussii Suomas. Lassedieđuid dán materiálas gávnnat čujuhusas: www.valteri.fi

Gielalaš dáidduid ovdáneapmi lea dehálaš oaddi máná šaddamis. Muorjedievvá -materiála ulbmilin lea lasihit máná sátneráju, veahkehit ovddidit namahandáidduid ja doarjut dárkilvuođa sihke muitodoaimmaid ovdáneami. Dán materiálii gullet maid ivdnás kartoŋgii prentejuvvon govvatávvalat. Lassedieđut materiála birra čujuhusas: www.valteri.fi Johanna Kiiski, Laura Pursiainen, sámás jorgalan Jaana Ruokolainen: Oppimis- ja ohjauskeskus Mikael-koulu 2018 Muorjedievvá 2: Namat – fuopmáš – muitte – riggut sátneráju

Dán girjjis leat šattuid ja elliid namat, daid maid olmmoš sáhttá deaivat/oaidnit go lea vuovddis. Girjjis evttohuvvojit stohkosat mat heivejit olgun, ja rávvagat borramušaid birra maid sáhttá ráhkadit šattuid ja murjjiin.

Irina ja sávzzat lea mánáidgirji mas lea sihke davvisámegiel- ja dárogielteaksta. Dán girjji lea álki lohkat ja lea mearrasámiid ja smávvadállodoalu birra mas oahppat sávzadoalu ja masa sávza aniha. Girji heive mánáidgárdái ja mánáidskuvlii.

Bircospeallu mas oahppit spellet ovttas, sirddidettiin johtinboaluid dulbosa alde. Jus spealadettiin deaivá bisánit ruktui mas lea sátni, de galgá sirdit ruktui mas lea govvá mii heive sátnái. Ja jus bisána ruktui mas lea govvá, de galgá sirdit ruktui mas lea sátni mii heive govvii. Leat ráhkaduvvon 3 iešguđetlágan speallun mas guđesge leat 6 speallandulbosa.

Dán girjji heive geavahit earet eará mánáidgárddis, mánáidskuvlla vuolimus cehkiin, earenoamášoahpahusas ja asttoáiggedoaimmain. Girjjis leat dánsunhárjehusat maid bokte mánát besset dánsut, lihkadit, stoahkat, tevdnet, čállit, máinnastit ja juoigat. Girjjis leat mielddusin DVD mas leat rávafilmmažat ja musihkka, ja sierra CD mas lea hárjehusaide gullevaš musihkka.

Mii čuovvolit Iŋggá vuodemátkái. Son liiko lohkat. Vuovddis gávdná logi diŋgga iešguđetlágán ivnniiguin. Daid son lohka.

Govvagirji davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjelsámegillii, mas leat veahkkegiela mearkkat. Girji lea fievrruid birra ja heive buoremusat álgooahpahussii. (Erenoamášoahpahus, earenoamášpedagogihkka)

Lea somá go olbmot leat iešguđetláganat! Dán girjjis, mas olbmot guđaidit valvin, beasat lohkat olbmuid, lohkat maid sii barget, árpmoštallat sin ja lohkat mo sin eallimat čuhcet guhtet guoibmáseaset. Dás leat olu unnit eanet čiegusvuođat fuomášan láhkai sutnje, gii lea sáhkkii ja čalbmeš. Ja jus geahčažat erenoamáš dárkilit, de dáiddát fuomášit vel iežat ge dáppe!

Piera jurdagiid maŋŋil go su áhčči lea jápmán. Piera lea vihtta ja bealle jagi boaris go dat dáhpáhuvai. Buot lea nu go láve - ja seammas lea áibbas earáládje. Girjji loahpageahčen leat rávvagat ollesolbmuide, mo berre mánáiguin hupmat jápmima birra, earenoamážit iešsorbmendáhpáhusaid birra.

Álkeslohkangirji mánáide mas leat olu govat gusaid ja návetdoalu birra. Dán girjjis oahppat gos ja movt mii oažžut mielkki, maid mielkkis sáhttá ráhkadit ja makkár barggut leat návehis.

Májsá lea lihkolaš beana mii ovttas eaiggádin vásiha olu ovttas beaivvis. Girji lea čállojuvvon Skániid-suopmana mielde ja dárogillii. Girjjis leat olu ivdnegovat ja oanehis lohkanbinnát.

Govvasátnegirji Oahpa sániid lea heivehuvvon jorgalus Matti Morottaja anárašgielat oahppagirjjis “Oopâ saanijd”. Dán govvasátnegirjái leat čohkkejuvvon davvisámegiela guovddášsánit fáttáid mielde. Govvejuvvon sánit leat sullii 500, eanáš oassi dain leat nomenat. Vearbbat ja eará dakkár sánit, maid ádden govaid mielde sáhttá leat váttis, leat lasihuvvon girjji lohppii sátnelistui.

Mii dáhpáhuvvá go mun gasttán? Mii lea allergiija? Mo šadden mun munin? Mánát hálidit diehtit olu rupmaša birra. Dávja lea rávisolbmuide váttis visot rumašgažaldagaide gávdnat vástádusaid. Dát girji lea 1983 rájes, dan rájes go vuohččan deaddeluvvui, leamaš buorre veahkki vástidit diehtoáŋgiris mánáid gažaldagaide.

Dáinna girjjiin ohppet mánát ja nuorat dovdat 10 ealli ja 12 lotti. Girjjis leat muitalusat ja faktateavsttat elliid ja lottiid birra.

Girji lea baháneahkkánis bustávaid birra. Juohke bustávas lea iežas hápmi ja jietna. Muhttin bustávaid lea álki čállit, ja earáid váddásit. Muhttin bustávain lea siivus jietna ja earáin bahás jietna.. H ja r sáhttiba baldit jus mannaba oktii ja álgiba harrat: Hrr!. Guokte a a biehttaleaba. Muhttin bustávat sáhttet ráhkadit hirbmat eallima ja earát fas leat hui jaskkadat. Girji lea jurddašuvvon lohkan- ja cuoigungirjin smávit mánáide geat leat beroštišgoahtán jienain ja bustávain.

Beazedieva mánáidgárddi nubbi girji ráiddus Árbevirolaš barggut mánáidgárddis. Vuolgit mánáidgárddi mielde juoŋastit. Ivdnás govat ja čilgehusat muitalit mo galga juoŋastit ja maid dárbbaša juoŋasteapmái. Girji lea fágaidrasttideaddji ja heive fáddáoahpahussii.