Tän äʹrttlest vuäiʹt vaʹlljeed lookkâmdiploom väʹrdd teâttǩiiʹrjid da vaʹstteed tõid kollʼjeeʹjid tuâjaid. Teâttǩeʹrjj- liistâst liâ ǩeeʹrj vueʹllškooul- da pââʹjjškooulniiʹǩǩi väʹrdd.
Mainnâz saa'mi kulttuur, jie'llem da oummui pirr 2013-. Listt iʹlmmstââvv õhttešt eeʹjjest, čõõđteei lij Sääʹmkuʹlttuurfondd. Teeʹkst liâ lääddas da nuõrttsäämas.
Sookksspeâll.
Tuʹrrvueiʹvv lij siõm kuâsttjekânai čeäkkli, kååʹtt silttad mainsted mieʹccjieʹllʼjivuiʹm. Takai oummu jie vueiʹn suu, håt-i ton da mon, muäna kâʹl vueiʹnnep suu! Tuʹrrvueiʹvv jäälast koʹst-ne Tâʹvvjânnmest õll tuõddri kõõskâst. Suu põrtt lij siõm lâuŋŋkuäđaž, kååʹtt lij Čiŋŋâljääuʹr reeddast. Säämas: Mariia Feodoroff
Norrum Matti Morottaja aanarsääʹmǩiõllsa ǩeeʹrj Oopâ saanijd mieʹldd. – Ǩeeʹrjest liâ nuʹtt 1600 sääʹnned/ Kärttõttum sääʹn liâ nuʹtt 500, puk veezz 1600 kõsksummuž sääʹn. Kärttõs- sääʹnnǩerjja lij norrum nuõrttsääʹmǩiõll vuâđđsännõs. Ǩeeʹrj looppâst lij še äʹššpirrsin norrum sääʹnnlooǥǥtõs, koʹst kärttõttum saaʹni lââʹzzen liâ sääʹnn, kooi čiõlǥǥtummuš kaarti vieʹǩǩin vuäiʹt leeʹd vaikkâd leʹbe ij leäkku nuʹtt täärǩes.
Ǩeʹrjj lij plaanuum nuõrttsääʹmǩiõl vuõssmõs mättǩeʹrjjen vueʹllškooul veeʹres ǩiõl mätt’tõõđjid. Alggvueʹzz teeʹmmkaartid ǩiõttʼtõõlât saǥstõõleeʹl čâhčča, ǥo mätt’tõõtti ij võl silttâd lookkâd. Ǥo bukva lie šõddâm tobddsen, altteet ǩeerjlaž mätt’tõõttâmvueʹzz. Tät ǩeʹrjj lij oođuum teädldõk eeʹjj 1986 ǩeeʹrjest, kååʹtt lij seämma nõmmsaž.
Nuʹbb, oođuum teädldõk Näkam mon leäm -ǩeeʹrjest lij jurddum vuâđđškooul kuälmad da neelljad klaassai sääʹmǩiõl mättʼtõʹsse. Ǩeeʹrjest mainstet oummust sami vueiʹvest jueʹlǧǧsuõrmi räjja. Tõʹst mainstet še, što mâiʹd oummu tuejjee njuuʹnin, njaaʹlmin, čõõʹlmivuiʹm da peeʹlljivuiʹm. Ǩeeʹrjest oummu jieʹlle ǩiõtkkmest äudda.
Lookkâmǩeʹrjj. Lij jurddum vueʹllškooul mââimõs klaassai sääʹmǩiõl mättʼtõʹsse. Ǩeeʹrjest lie puäʒʒtuõjju kuulli sääʹn. Ǩeʹrjj maainast Vääʹsǩest, kååʹtt mättʼtââtt puäʒʒhååmm suu eeʹjj mättʼtõõzz mieʹldd.
Nuõrttsääʹmǩiõllsa äʹrbbvuõttsiõr. Siõri nõõm nuõrttsäämas, vuäʹppõõzz lääddas.
Lij jurddum vueʹllškooul mââimõs klaassai sääʹmǩiõl mättʼtõʹsse. Jurddmõš lij, što škooulneeʹ22 låʹǩǩe tän ǩeeʹrj tõn mâŋŋa, ko lie vuõššân lookkâm Siõm puäʒʒooumsaž -ǩeeʹrj, koon sääʹn käunnʼje tän ǩeeʹrjest še. Tät ǩeʹrjj maainast sääʹmvaacci tuejjummšest altteeʹl oollai kaaʹrjummšest samai vaalmâš vaacci räjja. Dåʹmnn mättai tuejjeed vaaccid suu ääkk vuäʹppõõzz mieʹldd.
“Paalǥas leäi samai pueʹrr da mooččâs. Tõt kõõʹrvi kuõssmieʹcc čõõđ, kuärŋai kaʹllʼji õõl, luâšttõõđi ǩeʹddnallšem leäkka, čaaŋŋli rååttraaʹzzi čõõđ da puõʹđi looppâst läädd riddu.” Oʹnssem, Uʹstten, Eeʹhrem-äʹjj da Piânnai Päʹrccnjuuʹnn tuʹǩǩee luâttreeisain. Sij âʹnne luâđast Piânnai Päʹrccnjuuʹnn šõddâmpeeiʹv, inste mieʹccest, vueiʹnne mooččâs raaʹzzid da teivva stäälaid da čuâršš-sååuj. Luâttreissetikeʹttmainnsi õõlǥtõssân lij älšmâʹtted päärnaid luõttu da seämma ääiʹj mainsted, mäʹhtt liikkeed luâđast da äärvsted järrsid luâđast jooʹttjid.