Anarâš-lostâ lii Anarâškielâ seervi jeessânlostâ. Tot lii áinoo aanaarkielâlâš lostâ mailmist, mut meiddei áinoo sämikielâlâš lostâ ubâ Suomâst, ko Sápmelaš-lostâ jooskâi almostuumist. Lostâ almostuvá kuulmâst viiđâ räi ivveest, main ohtâ nummeer lii kalender. Teddi­lem­meeri lii 500 pittád já lostâ vuolgâttuvvoo Suomâ lasseen Japanin, Amerikân, Kanadan, Sääksin, Hollandin, Ruotân já Taažân. Loostâst láá meiddei maaŋgah orjâlâšlohheeh. Tast láá äigikyevdilis ääših, novelleh, mainâseh, jotkâmuštâlusah sehe párnái já nuorâi ääših. Puoh numereh láá ivnenumereh. Anarâš-loostâ lii aalgâ rääjist toimâttâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus). Loostâ nubben toimâtteijen lii tai ivij lamaš Kuobžâ-Saammâl Maati Petter (Petter Morotta­ja) já máccumist västidává Vuoli Ilmar Anssi (Anssi Mattus) já Pekka Pirinen.

Suhâspeelâ ulmen lii uápásmuđ sämmilij hyelkkinomâttâssáid já sämmilâš nommâärbivuáhán spellâmáin.

Puppâ lii uccâ tiingâš kote máttá elleiguin sárnuđ. Ulmuuh iä suu uáini. Puppâ áásá tavveen ollâ varij kooskâst. Tobbeen sust lii kuáđááš jävrriddoost. Jäävri nommâ lii Čuovjisjävri. Anarâškielân jurgâlâm Henna Lehtola.

Taat kirje cielgee maht kalga láávu ceggiđ, maht kalga aarrân já sajostuulâ toohâđ sehe luándu amnâsijd anneeđ ävkkin: maid puáhtá om. muorâin, riissijn, paahijn, čuolmâmuorâin já veedijn rähtiđ. Karen Marie Eira Buljo Lávustâllâm já luánduamnâseh (algânommâ Goađastallan ja luondduávdnasat), orjâlâskielâst jurgâlâm Ilmari Mattus. Čallui tarkkum já Aanaar kuávlun heiviittem Matti Morottaja.

Taat kirje lii raavâkirje Tuu várdámpálgás. Luodâid kuorâmáin peesah fiäránistiđ miäcán, suvneđ suovâ haajâ tullâpellâst ja uáđđiđ uáđđimseehâ siste. Kirjeest kaavnah porgâmuš vuágguehidáid, muhhijd, leiráid já meid pääihist porgâmnáál.

Muistelmateos. Ilmari Mattus kuvaa omaa kouluaikaansa 1950-luvulla Kaamasen kansakoulussa. Kirjassa muistellaan tuon ajan kouluelämää ja tapahtumia, sekä elämistä kahden maailman ja kulttuurin, saamelaisen ja suomalaisen, välissä.

Sun lii čuággám anarâš päikkinoomâid Aanaar kieldâ kuávlust já kieldâ pirrâsijn. Tain sun lii čokkim kirje, mast láá puohnâssân 18 112 päikkinommâd. Noomâin 7 638 láá anarâškielân. Ton lasseen sun lii čuággám 2 260 pajekielâlii-, 613 nuorttâlâškielâlii- já 7 375 suomâkielâlii päikkinommâd. Kirjeest láá meiddei 226 värppid anarâškielân.

Taan kovesänikiirján láá cuákkejum aanaarsämikielâ kuávdâšsäänih ašij miel. Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain láá nomineh. Veerbah já eres tagareh säänih, moi addim kuvij peht sáttá leđe epivises, láá lohtum kirje loopân säniliston, mii lii meiddei čaallum ašij mield.

"Kuobža-Saammâl eellimpargo lii val uáinimist Samudjäävrist. Puiga miäcán sun raahtij pääihi, kost lâi pyeri eellid. Suu persovnist puáhtá luuhad já uáiniđ muštâlusâin ja fiilmâin."

Äigee, Sááná, Vuolli-äijih já Penne Puljárâh lijkkojeh jotteeđ luándust. Sij viettih luándu soolâst Penne Puljáruv šoddâmpeeivi, ijjâsteleh meecist, uáinih mučis raasijd já kuáhtájeh stáluiguin já tuáršuperruin. Vandârdemetiket-mainâsij ulmen lii movtijdittiđ párnáid luándun já siämmást muštâliđ, maht jotteeđ nuuvt et kunnijât luándu já eres vandârdeijeid. Anarâškielân jurgâlâm Petter Morottaja.