Sämikandâ Nigá fiäráneh juátkojeh nooveelčuágálduv nube uásist. Nuorâ almaa, Nigá, eellimpiirâs vijđán já uccâ meccikiiláá já kuátupääihi ulguubel maailm fáálá uđđâ vásáttâsâid já piäjá nuorâ almaa smietâdiđ aašijd. Sämikielân jurgâlâm Ilmari Mattus.

Nigá-nommâsii säämikaandâ pärni- já nuorâvuođâ tábáhtumeh láá 1940-50 -lovvoin. Kirje 25 nooveel vuáđđun láá tuotâ tábáhtusah säämiperruu elimist. Peerâ finnee áigápuáđus miäccástmist já kuáláástmist tuárispele siijdâst. Perrui kuleh Jovnâ-eeči, Elli-enni já stulláás Nigá, kote lii puoh pargoin fáárust, veikkâ tom iä aainâs tuáivuččiigin. Návt puátteš meccialmai finnee elimis várás tiäđuid já tááiđuid, maid sun Säämi meccikuávluin puátteevuođâst taarbâš. Taaiđâčeppi Marketta Nilsen lii ráhtám jyehi novellân kove, mii kovvee nooveel tábáhtusâid kovetáiđár uáinu mield. Anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja.

«Mondiet piegah mäccih ain – Miksi tuulet aina palaavat» lii tihtâkirje. Kirje lii kyevtikielâlâš: puoh tiivtah láá čallum sehe anarâškielân já suomâkielân. Kirje lii kuvvim kovvejeijee, taaidâr Kristina-Anne Aikio.

Lase uánihisiähá čaabâkirjálâš luhâmuš anarâškielân! Taat tuoivâ lii maŋgii kullum kielâsárnoi kooskâst. Taan nooveelčuágálduvâst uáináh, maid anarâškielâ sárnooh jiejah láá majemui aaigij čáállám. Tun puávtáh valjiđ olssâd jo-uv uánihub teikâ kuhheeb nooveel – maht tunjin kuás-uv heivee. Vyerdimist láá rähisvuotâmainâseh, science fiction, eeppisiih novelleh já vuosmuu tove meid dekkareh. Taat čuágáldâh lii luándulâš já vuordum jotkâ Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem vuossâmuu nooveelantologian Kyelisieidi maccâm já eres novelleh (2005). Čälleeh láá uásild siämmááh ko vuossâmuu antologiast-uv, mut taan tove mist láá meid maaŋgâi uđđâ čällei teevstah. Luuvâ antologia já iššeed mii visásmittiđ, et anarâškielâ ij kuássin jäämi!

Anarâškielâ tihtâantologia lii kuulmâuáság antologia, mii siskeeld ohtsis 387 tihtâd. Taid anarâškielâ sárnooh láá čáállám maaŋgâi iivij ääigi. Vuossâmuu uásist láá 93 tihtâd, maid lii čáállám Márjá-Liisá Olthuis. Nube uásist láá 204 tihtâd. Puoh tai tiivtâi čällen lii Anja Kaarret. Kuálmád já majemuš uási siskeeld 90 tihtâd. Tain 49 tihtâd lii čáállám Mariann Aikio, já loopâid láá čáállám eres tivtâsteijeeh. Stuárráámuu uásán čällein tiivtâi čäällim lii lamaš äigiájánâs, mut muáddi antologian väljejum tiivtâ láá šoddâm jyehilágánijn anarâškielâ kuursâin.

Taam kirje lává čáállám Kaisla Suominen já Emma Gahmberg eenikielâ tiijmijn Aanaar pajetääsist. Suulân pele tiivtâin lii čáállám Kaisla, já loopâid lii čáállám Emma. Suoi lává čáállám oovtâst oovtâ tiivtâ. Inspiraatio tivttáid lii puáttám eellimtoskeest. Kirje lii juohhum viiđâ uásán kieđâvuššum teema mield: soro, vajo, kaaos, palo já ilo. Veikkâ tiivtah láá hirmâd persovnliih, fáárust láá kuittâg tagareh tobdoh, moh lohhein-uv láá vissâ lamaš. Nubij sanijguin tiivtah pyehtih leđe persovnliih meiddei lohheid – ij tuše čälleid. Já tiivtâi luuhâm lii mudoi-uv persovnlâš fiäráán: jyehi lohhee ibbeerd tiivtâid jieijâs náál. Anarâškielâ servi lii almostittâm taam tihtâčuágálduv nuuvt ete tot ličij pyerebeht finnimnáál puoh anarâškielâ sárnoid. Ulmen lii meiddei movtijdittiđ nuorâid čäälliđ eenâb anarâškielân. Seervi mielâst nuorâi čäällimmoohtân puáhtá vaiguttiđ positiivlávt tot, et sii čäällim teevstah almostuveh.

Tove Janssonin rakastettu muumiklassikko. Kautta aikojen muumit ovat nukkuneet yli talven, marraskuusta kevääseen. Mutta eräänä talvena tapahtui sellaista, mitä ei ollut nähty eikä kuultu sitten päivän, jolloin ensimmäinen muumi vaipui talviuneen. Muumipeikko heräsi eikä saanut enää unta. Anarâškielân jurgâlem Ilmari Mattus.

Paješkovlâ lii maailm jiermittemes utkos. Jis kiinii tom tiätá, te Greg Heffley. Greg čáálá peivikirje, teikkâ jiešalnees tot lii Äigičaalâ. Sämikielân jurgâlâm Mikkâl Morottaja.

Taat lii Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu nubbe kirje sämikielân. Rááiđu vuossâmuš kirje almostui eŋgâlâškielân ive 2007. Tastmaŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt. Rááiđu sáŋgárin lii Greg Heffley, paješkoovlâ uáppee. Suu perrui kuleh eeči (Frank), enni (Susan), stuorrâviljâ (Rodrick) já uccâviljâ (Manny). Peivikiirján Greg čáálá jieijâs elimist já feeriimijn Plainview-nommâsii kaavpugist. Koččâmâšâst lii kuittâg eenâb almostittem täi äigičaalâ ko táválâš peivikirje - nuuvtko Greg povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Kirje lii uáivildum iänááš nuoráid, mut tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid - päärnist äijihân.

Greg Heffley ij paste keksiđ, maht sun puávtáččij ovdediđ jieijâs. Jieijâs mielâst sun lii jo tääl ohtâ pyeremuin kaandâin maailmist. Taan keežild jieijâs ovdedem ij kuulâ suu tehálumosáid ulmijd. Mut vaidâlitteht tot kulá-uv Greg eeji ulmijd. Eeči haalijd, et suu nörttialge ličij virkkuu já valastâlâččij eenâb. Keevâtlávt tot meerhâš, et Greg ferttee tuástuđ ráŋgáštâsčiehčâmijd, čokkáđ kolmâ muulsâpeeŋkâ alne já vyerdiđ jieijâs spellâvuáru. šämikielân jurgâlâm Fabrizio Brecciaroli.

Lii kesiluámu – piäiváš páštá já luándu hogâttâl. Mut kost lii Greg Heffley? Sun čokkáá pääihist keččâmin televisio já spellâmin videospeelâid. Greg lii-uv taggaar “sisolmooš”, kiän mielâst pyeremus vyehi viettiđ keesi lii láškuttâllâđ jieijâs pääihi ráávhust njuolgâdusâittáá já kenigâsvuođâittáá. Eeni tievâslâš kesiluámu lii kuittâg čuuvtij ereslágán: virkkuus olgonlihâdem, ovdedeijee kirjálâšvuotâ, perruu ohtâsiih reeisuh jna. Mut kuábbáá uáinu vuáittá? Vâi muttá-uv uđđâ perruujeessân puoh?

Taat Ann-Helén Laestadius roomaan lii čallum älkkees já čielgâ kielân. Celkkuuh láá uánihááh, já toi rááhtus lii oovtkiärdán. Algâalgâlâš kirje lii čallum ruotâkielân, já tot lii luuhâmnáál meiddei tavesämikielân noomáin ”Dušše bijadit”. Kirje muštâl teiniahasii kaandâst, kote haalijd meddâl sämmilijn ärbivuovijn já puásuialmaa elimist já kenigâsvuođâin. Mut siämmást sun imâštâl, kuás kiinii lii tuođâi rijjâ. Johannes lii oovcenubálovihásâš, já sun áásá perruinis Övre Sopperost Ruotâ peln. Sun lii kuáđđám paješkoovlâ, tastko suu vaanhimeh tarbâšává iše poccuiguin. Mut Johannes haalijd maidnii muide. Sun halijdičij uuccâđ pargo teikâ luuhâđ maidnii. Jyehi tááhust sun haalijd varriđ meddâl pääihist. Mut jis sun tom parga, te tot ličij stuorrâ pettâšume ubâ perrui. Talle sun uápásmuvá Minnan. Sun lii taggaar nieidâ, kote parga ain, maid sun haalijd, ige sun tipte kiämmán meridiđ jieijâs peeleest.

"Suábi maainâs ja Riävskánieidâ láá uásild fantasiakirjeh siämmáánáál ko párnáikirjeh läävejeh leđe. Muu ulmen lii vijđediđ tom fantasia aldeláá absurd mainâstemvyevi. Anarâškielâsâš kirjálâšvuotâ taarbâš pastelub riitmâ."

Saamelaisnuorten taideantologia pohjois-, inarin- ja kolttasaamenkielellä. Kirjassa on noin 50 lapsen ja nuoren kirjoituksia, runoja, kuvia ja sarjakuvia, jotka ovat olleet mukana Saamelaisnuorten taidetapahtumassa vuosina 2001-2007. Teos on julkaistu opetusministeriön erityismäärärahalla.

Lasten lukuromaani.

Codex já su eeči aassâv Mánudáást, kuulmâ kieŋâlumos kraaŧŧer kooskâst. Eeči lii eidu haahâm uđđâ rakkeet, mon suoi vyelgiv testađ komovuoŧân. Kirdemmääđhi ääigi tábáhtuvá pärtti, mon keežild rakkeet kirdeškuát nubenáál ko lii jurdâččum. Kuus te sunnuu mätki tuálvu? Moin naalijn Eennâm komovuoŧâohjelmeh lohtâseh komovuotáhuáđđoi maailmân?

”Taat uđđâ teddilâs Antoine de Saint-Exupéry kirjeest Uccâ priinsâš puátá suu tyejeest kieskâd almostum uđđâ folioteddilâs maŋa. Taat tááláš teddilâs čuávu tárkká algâalgâlâš ameriklâš teddilâs ive 1943, mii áinoo teddilâssân almostui kirječällee eledijn.” Kuástideijee huámášuttem Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisakki Mattus.

Runot ja kuvat / Koveh já tiivtah Anni Sarre.

Fakkist Katrin maailmist puoh oro moivááskmin. Stuárráámuu moive toovât vyerdimettum rähisvuotâ. Mučis ja pivnohis Frida lii Katrin pyeremus ustev. Anarâškielân jurgâlâm Sáárá Seipiharju.