Vuä'mm sää'mainnâs mie'ldd. Säämki'lle jåårglä'ttam Satu da Jouni Mosnikoff.

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž jåårǥlõõzz lie tuejjääm mättʼtõõttituâjjan (2013-2014) Sääʹm škooultemkõõskõõzz nuõrttsääʹmǩiõl da -kulttuur mättʼtõõđi sij uʹčteeʹlen (Tiina Sanila-Aikio). Merja Fofonoff lij tääʹrǩstam ǩeeʹrjtemvueʹjj. Ǩeeʹrj vuäitak ââʹnned jieʹnnǩiõllsaž päärnai mättʼtõõzzâst leʹbe nåkkam mättʼtõõđjivuiʹm, kook mättʼtâʹtte sääʹmǩiõl veeʹres ǩiõllân. Kaartivuiʹm vuäitak mättʼted päärnaid ođđ saaʹnid. Uʹčteeʹl vuäitt saǥstõõllâd mättʼtõõđjivuiʹm ǩeeʹrj hääʹsǩes kaarti pirr leʹbe päärna vuäiʹtte ǩeeʹrjted mainnâz äävâlmkaartâst.

Tuʹrrvueiʹvv lij siõm kuâsttjekânai čeäkkli, kååʹtt silttad mainsted mieʹccjieʹllʼjivuiʹm. Takai oummu jie vueiʹn suu, håt-i ton da mon, muäna kâʹl vueiʹnnep suu! Tuʹrrvueiʹvv jäälast koʹst-ne Tâʹvvjânnmest õll tuõddri kõõskâst. Suu põrtt lij siõm lâuŋŋkuäđaž, kååʹtt lij Čiŋŋâljääuʹr reeddast. Säämas: Seija Sivertsen

Tuʹrrvueiʹvv lij siõm kuâsttjekânai čeäkkli, kååʹtt silttad mainsted mieʹccjieʹllʼjivuiʹm. Takai oummu jie vueiʹn suu, håt-i ton da mon, muäna kâʹl vueiʹnnep suu! Tuʹrrvueiʹvv jäälast koʹst-ne Tâʹvvjânnmest õll tuõddri kõõskâst. Suu põrtt lij siõm lâuŋŋkuäđaž, kååʹtt lij Čiŋŋâljääuʹr reeddast. Säämas: Sisko Hilkka Fofonoff.

Temm da Semm lie vuäittam vueʹrbest naaudšempeeiʹv laauǥpääiʹǩest. Laauǥpäiʹǩǩ Čäccai sââʹjest suäna mâʹnne hoʹhssjeǩâni peiʹvvpäiʹǩǩ Čäʹccõʹsse, kååʹtt lij tõʹst paaldâst. Päʹrnn kuõiʹtes naaudše mååʹđđlauggjin vuõddâsčuuʹǩǩest da sääurâʹtte kuärŋŋamteällain. Peiʹvv peiʹvvpääiʹǩest, tueʹleshuuttin, leigga paakkâs âʹbrr-pihttsivuiʹm, peiʹvvnâkkrinez, čuäjtalmõõ ʹžžeezvuiʹm, lij kâʹl meäʹrtem hääʹsǩes! Ǩeʹrjj lij jåårǥlõs Otava õlmstâʹttem päärnaiǩeeʹrjest “Tatu ja Patu päiväkodissa”. Säämas Raija Lehtola.

Ǩeʹrjj maainast päärnai mueʹrjjreeisast snimldõõǥǥivuiʹm da saaʹnivuiʹm.

Silbbseiʹbb rieʹmjj –ǩeʹrjj mušttal kueiʹt rieʹmj naʹzvaanvuõđâst da tõʹst, mäʹhtt tõk vieʹǩǩte kueiʹmeez. Elina Moshnikoff ǩeeʹrjtem ođđ maainâs lij samai oođâs, håʹt tõʹst vuäitt aiccad õhttvuõđid vuäʹmm mainnsid. Heidi Juliana Gauriloff eunnai pirstõõzzivuiʹm maainâs ǩeäss lookkâd di kuvddled mainnâz eeʹjj, jieʹnn, ääkk leʹbe ääʹjj lookkmen. Ǩeʹrjj ââʹnat puârast õuddškooul da vueʹllškooul, nuõrttsääʹmǩiõl lookkji da ǩiõlast persteeʹji palddlookkmõʹšše.

Tät ǩeʹrjj maainast säʹmmlai jieʹllmest Peäccam vuuʹdest. Puk leäi toʹben puârast, leʹjje reeʹǧǧes kueʹllčääʹʒʒ da puõccid leʹjje šiõǥǥ jeeʹelkuõlbbân. Oummu jälste rääuhast kueiʹmm kueiʹmeez sååʹvšeeʹl da jieʹllem leäi samai lekklvaž. Tõn miârkkân pukin oummin leʹjje viʹsǩǩes vuõpt, kook čuõʹvve paaštpeeiʹvin mâʹte kåʹll. De šõõddi jõnn väinn. Tõn miârkkân siʹjdde očndõõđi čaʹppes jâkkooumaž… Karttõs Tarja Sanila

Joullân Pavval haaʹlad tollkuuʹd. Son lij samai loŋŋnõõvvâm da kuärǥast joullkäänan. Leša tollkuʹvdd õõlǥât jiânnai hååid, jiânnai porrmõõžž, jiânnai liikkummuš da jiõʹǧǧe vaarlâž pääʹnnhåiddmõõžž. Måttmešt Pavval haaʹleʹči vaajted tollkuuʹd piânnja, leša tollkuuʹd vuämstummšest liâ måtam õõud. “Løveunge” lij räidd, koʹst juõʹǩǩ seeidast lij pâi õhtt ciâlk, de tõt suåpp puârast uuʹccbid lookkjid.

Ella da taaurõõžž 1 âânn see'stes koumm vuõssmõs Ella-mainnâz õõuti ǩe'rjjõõlži se'st: Ella da vuõrjji, Ella teatteeʹrest di Ella klassreeisast. Säämas jåårǥlâttam Raija Lehtola.

O’lssee ristte’čč lij pue’ttmen kuâssa da O’lssi lij jeârršest. Måkam-son pei’vv tä’st šâdd? Ǩee’rj vuäitt ââ’nned tuärjjan da saǥstõõllâmvuâđđan ouddmiârkkân toobdpeâmm’mest, ko mätt’õõlât nõõmeed da sä’nnâ’tted jee’resnallšem tobddjid.

Päärnaiǩeʹrjj lij iʹlmstõõvvâm nuõrttsääʹm-, aanarsääʹm- da ǩiʹlddsääʹmǩiõlin. Tanja Sanila lij karttääm ǩeeʹrj. Taar Karasjooǥǥâst tuåimmjeei ČálliidLágádus (ForfatternesForlag) lij čõõđtam ǩeeʹrj Sääʹmteeʹǧǧ (Lääʹddjânnam) tuärjjõõzzin.

Jääkk-njaal AABBÂS lij vuõssmõs klaass jieʹnnǩiõl mättǩeʹrjj, kååʹtt jååʹđat uʹcc mättjeei lookkmõõžž da ǩeeʹrjtummuž maailma. Čeʹvetjääuʹrest jälsteei 7-ekksaž Jääkk-njaalâst mušttleei hääʹsǩes da eunnas aabbâs lij älšmõʹtti da tuärjjad päärna šõddmõõžž ǩiõllses da kulttuurses. Tiina Sanila-Aikio lij tuejjääm abbâz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz di Tanja Sanila kaartid da kuâsttjõõzz. Aabbâsǩeeʹrj tuâjj-jouʹǩǩe lie vuässõõttâm Satu Moshnikoff, Seija Sivertsen, Hannu Kangasniemi da Raija Lehtola.

Kuuskaž lij miõlǩiõddsaž maainaz kuusǩest, kååʹtt jååttâl Čeʹvettjääuʹr kueʹstlmest. Mainnâz lij ǩeeʹrjtam Ǩirakkjäuʹrrneʹǩ Natalia Sanila, ǩeäzz tõn årrsaž jälstempirrõs jieʹlljinees lij toobdâs. Ǩeeʹrj heärvvai kärttõõzzâst väʹsttad Séverine Cuénod,sveiccjânnmalaž čeäppšeʹǩ, kååʹtt lij jälstam Čeʹvettjääuʹrest juʹn mäŋgg eeʹǩǩed. Ǩeeʹrjest lij iʹlmmstõõvvâm še lääʹddǩiõllsaž suåvtõs nõõmin Kuukkeli.

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž tivttǩeʹrjj piârri uuʹccmõzzid, sij puärrsid da ääkkaid di ääʹjjid. Ǩeeʹrjest lie 10 tivttâd da samai šiõǥǥ, eunnai karttõs. Tiivt käunnʼje ǩeeʹrj looppâst lääddas še. Ǩeeʹrj materiaal lij raʹvves assâspõʹmmai nuʹtt, što ǩeʹrjj ij piõdggân päärnai ǩiõđin. Ǩeeʹrjtam Satu Moshnikoff da karttääm Séverine Cuéndo.

"Tät ǩeʹrjj lij muu vueʹbb, muu villjpeäʹl da muu pirr, tâʹl ko mij leeiʹm siõm päärna. Veervaž, Väärvaž da Ǩârggmuš nõõmid mij leäʹp hoʹhssjam päärnžen siõrrmen. Mij äʹjj lääʹvji mainsted miʹjjid mainnsid, leša son täättai tõn õõudâst miʹjjid čiǥldâʹtted suu jueʹljid. Äʹjj lääʹvji mainsted čââʹlm ǩidd da ǩiine õõlǥi tâʹl čiǥldâʹtted suu jueʹlǧǧvuâđaid. Ko äʹjj mainsti, mainnâz leʹjje muʹnne mâʹte leeuʹd leʹbe laaul. Muu vuäʹbb ij ni kuäʹss vuäinnam jeeʹres ko päʹrnnvuõđ da tät ǩeʹrjj maainast še päärnai peʹcclest. Mâŋŋa peʹccel käunnai eʹpet ođđ vieʹsslõsvuõtt, mâʹte paaštpeiʹvv mâŋŋa ââʹbr da âʹbrrcââʹlm čuâʹvve paaštpeiʹvest."